"Ainuüksi Euroopa reisidel juhtunud õnnetuste puhul on raviarved kasvanud üle kahe korra: 2022. aastal oli keskmine raviarve summa umbes 370 eurot, aga 2023. aastal tõusis see 800 euroni," ütles ERGO kindlustuse erakliendi kahjude osakonna juht Taavi Kööts.
Kui võtta sellesse statistikasse juurde eestlaste armastatud reisisihtkohad nagu Türgi ja Egiptus, selgub, et 2023. aastal küündisid keskmised raviarved juba 950 euroni.
Reisisihtkohtadest on Eesti inimestel konkurentsitult enim meditsiinilist abi vaja läinud Türgis. Siin on peamiseks põhjuseks Türgi kuurortide suur populaarsus eestlaste seas – seal käib lihtsalt kõige rohkem inimesi. Tavaliselt on meedikute abi vaja sobimatu toidu ja pesemata puuviljade söömisest tingitud kõhuhädade lahendamiseks, sageli tuleb ette ka temperatuuri järsust muutusest tingitud kõrvavalu muresid.
Raskeimad juhtumid on aga need, kus reisija vajab meditsiinilist transporti. Inimese koju toomine Aasiast või Ameerikast võib ainuüksi meie kogemuse kohaselt maksta ligikaudu 100 000 eurot.
"See on ka põhjus, miks me soovitame reisikindlustust tehes valida meditsiinilise abi kindlustamise puhul suuremaid summasid. Väljaspool Euroopat on 200 000 eurot minimaalne kindlustuskaitse, mida võib piisavaks pidada," märkis Kööts ja lisas, et mida kaugemale sõita, seda suurema summa peale peaks olema kindlustus sõlmitud.
Euroopast meditsiinilise transpordiga koju naasmine ei ole samuti odav. Eelmisel aastal oli meditsiinilise transpordiga Itaaliast vaja koju tuua klient, kelle seljale oli tekkinud operatsiooni vajav mädakolle.
Transport Milanost Tartusse Eesti meedikute hoole alla maksis üle 15 000 euro, sealhulgas olid ka näiteks patsienti lennul saatnud meditsiiniõe kulud. Türgis sääreluu murdnud kliendi haiglaarve koos koju toomisega maksis läinud aastal üle 20 000 euro. Isegi päris lähedalt naaberriigist koju toomine on kallim, kui võiks arvata, näiteks Leedus autoavariisse sattunud kliendi kiirabitransport Eestisse maksis 1100 eurot.
Alati tuleks reisiseltskonnas rääkida, milline reisikindlustus sul on ja millise seltsi juures. Juhul, kui sinuga juhtub õnnetus, saavad sõbrad või reisikaaslased kohe õige kindlustusega ühendust võtta,
pani Kööts ränduritele südamele.
Oluline on meeles pidada, reisides tuleb võtta kaasa Euroopa ravikindlustuskaart, mis on välismaal tekkinud terviserikke korral oluline abimees.
Keskmise kahjusumma suurenemist on Köötsi kinnitusel märgata ka reisitõrke kindlustuste juures. "Kindlasti mõjutab see, et lennupiletid on kallimaks läinud. Võrreldes 2022. aastaga tõusis reistõrke keskmine kahjusumma eelmisel aastal ligi 100 eurot."
Kõige sagedamini hüvitab ERGO reisitõrkekindlustuse kaudu haigestumistest, reisi ära jäämisest ja lennuaja muutusest tingitud kahjusid. "Reisitõrkekindlustus on abiks, kui juhtub midagi, mille tõttu ei saa reis kavakohaselt jätkuda, näiteks lend hilineb ja jääd järgmisest lennust maha, või on vaja ootamatult Eestisse tagasi pöörduda," selgitas kindlustusekspert.
Tasub tähele panna, et reisitõrkekindlustus hakkab kehtima mõni päev pärast reisikindlustuse sõlmimist. Täpne aeg sõltub kindlustusseltsist, kuid enamasti on see kolm päeva. Seepärast on tark reisikindlustus osta alati koos piletitega, nii on inimene kõige paremini kaitstud ettenägematutes olukordades nagu ootamatu haigestumine või lennuplaani muutus.
Kui lennupiletid on ostetud pool aastat enne reisi, ent reisikindlustus sõlmitud päev enne puhkuse algust, ei pruugi kindlustusest reisi ära jäämisel kasu olla, sest mõned kaitsed võivad kehtima hakata alles teatud arv päevi pärast kindlustuse vormistamist.
