Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 117 000 välis- ja 132 000 siseturisti. "Välisturistide arv kasvas jõudsalt, kuid jäi mais kriisieelsele, 2019. aasta tasemele siiski ligi poole võrra alla. Siseturiste oli majutusettevõtetes 19 protsenti enam kui 2019. aasta samal kuul, saavutades sellega järjekordse rekordi. Ühegi varasema aasta maikuus pole majutusettevõtetes nii palju siseturiste peatunud," täpsustas Laurmaa pressiteates.
Siseturistidest 66 protsenti märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 26 protsenti töö. Kõige rohkem ehk 31 protsenti siseturistidest peatus Harju, 14 protsenti Pärnu ja 11 protsenti Tartu maakonnas. Ida-Virumaal peatus 10 protsenti ja Lääne-Virumaal ja Saaremaal kummaski 6 protsenti siseturistidest. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 216 000 ööd.
Mais kasvas aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. Suure muutuse üheks põhjuseks oli jätkuvalt väga madal võrdlusbaas. Enim turiste saabus Soomest, kust neid reisis siia ligi 43 000 ning Lätist, kust tuli Eestisse ligi 15 000 inimest. Saksamaalt saabus 7000 ja Leedust 5000 turisti.
Välisturistidest 72 protsenti peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid 10 protsendiga Pärnu ja 7 protsendiga Tartu. Välisturistid veetsid Eestis kokku 230 000 ööd.
Mais pakkusid külastajatele teenust 1043 majutuskohta ehk 121 majutuskohta rohkem kui eelmine kuu. Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 50 000 voodikohta, täidetud oli 41 protsenti tubadest.
Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 43 eurot inimese kohta, mis oli aprillikuu hinnast kolme euro võrra kallim. Harju- ja Tartumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 47 eurot, Ida-Virumaal 40 ning Pärnumaal 36 eurot inimese kohta.
