"Palgakasv on kahtlemata selline meeldiv ja heaolu tõstmiseks möödapääsmatu tegur, kuid majanduse pikaajalise tervise seisukohast võttes on tempo täna optimaalsest kiirem," ütles Palm BNS-ile. "Kui maratoni esimest kümmet kilomeetrit alustada liiga tempokalt, siis hiljemalt 30 pealt läheb raskeks ja edasi riskib juba "haamriga". Soomes on täna paigalseis, Norras ligikaudu 3,5-protsendine kasvutempo. Eestile oleks täna tervislikum selline 4-protsendine tempo," lisas ta.
Keskmise brutokuupalga 5,3-protsendine kasv vastas Palmi sõnul ootustele. "See on madalam kui aasta tagasi. Ettevõtete tulude aeglustumine peegeldus neljandas kvartalis ka 2,4-protsendises ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude aastalanguses. Ka käivitunud töötajate registril on tagasihoidlik mõju palgakasvu jahutamisel. Lisandunud ametlikult deklareeritud töökohtadel on palk tavaliselt keskmisest väiksem," rääkis Palm.
"Ettevõtete vähenenud kasumite tõttu on käesoleval aastal oodata palgakasvu kerget aeglustumist, mis kogub taaskord hoogu järgmisel aastal seoses majanduskasvu elavnemisega," prognoosis Palm. Palgakasv jääb samas kiiremaks majanduse sissetulekute kasvust, kuivõrd tööturg püsib tugev. Sissetulekute kasv, tugev tarbijakindlustunne ja hinnalangus tähendavad seda, et eratarbimise kasv jääb võrreldavaks möödunud aasta jõulise ligikaudu 4-protsendilise kasvuga, lisas peaökonomist.
Palgakasvu mõõdukast aeglustumisest annab Palmi sõnul märku see, et enamuses harudes on brutotunnipalga kasv hoogu maha võtnud. "Kui 2013. aasta teisel poolaastal küündis brutotunnipalga kasv veel 8 protsendini, siis nüüd on see kahanenud pea 2 protsendipunkti võrra. Suurim aeglustumine on leidnud aset info ja side ning põllumajanduse harus. Tõsi, info-ja side haru on olnud üks kiireima palgakasvuga sektor ja jääb selleks ka edaspidi," ütles ta.
"Sissetulekute aeglane konvergents kõrgema elatustasemega riikide suunas jätkub tööturu pingestumise taustal. Eks sellise palgakasvu tempoga hakka king tasapisi pigistama, kuid ega muutused ei toimu ka üleöö," ütles Palm, lisades, et seega on mille üle mõelda, kuidas ning mis viisil on teistel Euroopa edukatel riikidel õnnestunud ettevõtluse arendamisega nii kaugele jõuda. "Sissetulekute pelgast ümberjagamisest riigi kaasabil ei ole palju abi teistele heaolu riikidele järele jooksmiseks. On selge, et selleks on vaja teenida ettevõtluse ja nutikate investeeringute läbi rohkem eksporditulu. Siis on ka supp katlas rammusam."
