2016. aastal kiireneb sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasv 2,7%-le eeldusel, et välisnõudlus taastub.
Oodata on tööpuuduse jätkuvat vähenemist ja valitsussektori võlakoormuse kahanemist alla 10% SKP-st, märgib Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat oma sügisprognoosis, teatas rahandusministeerium.
Eesti majanduskasvu on tänavu vedanud sisetarbimine, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud. Eratarbimist toetab palgatulu kiire kasv, pensionide suurenemine ja tarbijahindade tõusu pidurdumine.
Tarbimine jätkab prognoosi järgi järgmisel aastal tugevat kasvu, mida toetab sissetulekute reaalkasv tänu tulumaksumäära vähenemise ja peretoetuste tõusule. Keskmine palk kasvab tänavu 5,2% ja järgmisel aastal samuti 5,2%. Kasv kiireneb 2016. aastal 6,2%-le eeldusel, et eksporditurud taastuvad 2015. aasta keskpaigast alates.
Tarbijahindade tõus aeglustus 2014. aasta esimesel poolel nafta ja muude toorainehindade languse tõttu, samuti on langenud toiduhinnad. Samal ajal on parem juurdepääs Põhjamaade elektrivõrkudele langetanud elektrienergia hinda. Järgmisel aastal tasandab üleilmse toorainete oodatava hinnalanguse osaliselt euro kursi langus dollari suhtes, prognoosib komisjon.
Inflatsiooni rahvusvaheliseks võrdluseks kasutatav tarbijahindade harmoneeritud indeks (THHI) kasvab Euroopa Komisjoni hinnangul Eestis tänavu 0,7%, järgmisel aastal 1,6% ja 2016. aastal 2,2%. Palkade jätkuv kasv aitab inflatsiooni taastada majandusele üldiselt tervisliku tempo lähedale.
Töötuse määr langeb prognoosi järgi tänavu 7,8%-le, järgmisel aastal 7,1%-le ja 2016. aastal 6,3%-le, püsides Eesti majandusele loomuliku taseme lähedal.
Eesti valitsussektori struktuurseks eelarvepuudujäägiks kujuneb Euroopa Komisjoni prognoosi järgi 2014. aastal 0,8% SKP-st. Puudujääk kahaneb kahel järgneval aastal 0,7%-le SKP-st, juhul kui eelarvepositsiooni mõjutavad poliitikad ei muutu.
Valitsussektori võlakoormus, mis hõlmab lisaks keskvalitsuse kohustustele ka kohalike omavalitsuste ja töötu- ning haigekassa omi, langeb prognoosi järgi tänavu 9,9%-le SKP-st. Võlakoormus langeb järgmisel aastal 9,6%-le ja 2016. aastal 9,5%-le SKP-st, kuna valitsus nominaalse puudujäägi katmiseks eeldatavasti laenu ei võta.
Kogu Euroopa Liidule ootab komisjon majanduskasvu tänavu keskmiselt 1,3%, järgmisel aastal 1,5% ja 2016. aastal 2%. Euroala keskmine majanduskasv ulatub tänavu 0,8%-le, 2015. aastal 1,1%-le ja 2016. aastal 1,7%-le.
Euroopa Komisjoni majanduse ja rahanduse peadirektoraat avaldab regulaarseid majandusprognoose kevadel mais ja sügisel novembris.
