"Meil on juuni lõpu seisuga 54 e-residenti asutanud uusi ettevõtteid Eestis ja äriregistris on e-residentidega seotud ettevõtteid on kokku 173," ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal. "Ja aastane eesmärk on 600 uut ettevõtet, see on see eesmärk, kuhu aasta lõpuks tahaks jõuda. Ma täna ei oska öelda, et kas see on saavutatav, kuid vaadates muud tempot, siis pikas plaanis kindlasti on," lisas minister.

Michali sõnul vajab Eesti e-residentide programm lisainvesteeringuid, et levikut veelgi kiirendada. Lisainvesteeringuid on ministri sõnul vaja näiteks siseministeeriumi süsteemi just e-residentide taustakontrolliks ja politsei- ja piirivalveametile ressursiks, et nad saaksid seda kontrolli läbi viia. "See on üks pool, aga teine pool on kindlasti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), mille tegevmeeskond vajab täiendamist. Ja loomulikult välisministeerium, mis peaks saama konsulaarmissioonide jaoks ja ka lihtsamateks asjadeks, nagu näiteks postikuludeks," rääkis minister.

"Sellised need täiendavad kulud meil on taotlustes ja see meeskond Taavi Kotka juhtimisel meil arvutas, et kui hinnang on meil 1,2 miljonit ja kui suurendame seda umbes kahele miljonile, siis see tähendab ka võimekust tulevaste e-residentide teenindamiseks ja residentsuse andmiseks. Siis on võimalik jõuda nende eesmärkideni, nagu ka mainisime, et 2017. aastal võiks olla 60 000 e-residenti," rääkis Michal.

"Kui meil oleks 30 000 e-residenti ja vaadata, kust need tulud tulevad, need on siis otsesed tulud rahvamajandusse, siis need on pangakontod, näiteks ka ettevõtete haldus, portfellihaldus ja töökohad. Sellele lisaks laekuvad ka maksud, aga seda me selles 60 miljonis isegi ei arvutanud," jätkas minister.

Majandus- ja infrastruktuuriminister Kristen Michali hinnangul vajab Eesti e-residentide programm lisainvesteeringuid, et tagada selle kiirem levik.

Valitsuses arutatud tegevuskava järgi võiks järgneva kolme aasta jooksul lisandub Eestile kuni 40 000 uut virtuaalset residenti. Lisainvesteeringutega on võimalik jõuda 60 000 e-residendini 2017. aasta lõpuks. Kui praegu on e-residentide programmi suurus 1,2 miljonit eurot, siis lisainvesteeringutega tõuseks see 2 miljoni euroni, selgitas ministeeriumi avalike suhete nõunik Mihkel Loide neljapäeval BNS-ile.

Kui lähiaastatel jõuaks e-residentide arv 30 000-ni, siis see jätaks Eesti majandusse hinnanguliselt 60 miljonit eurot. Tänavu juuni lõpu seisuga oli e-residentsuse taotlusi laekunud 3816.