Möödunud aastal eksportisid ettevõtted Eestist Soome 2,1 miljardi euro eest kaupu, millest 1,7 miljardit oli Eesti päritolu (18,5% kaupade koguekspordist). Eesti päritolu kaupade eksport Soome kasvas jooksevhindades 9%. Ligikaudu 2/3 sellest kasvust tuli neljast Soome ekspordi suurimast kaubagrupist: elektri- ja mehaanilistest seadmetest, raua- ja terasetoodetest ning mööblist. Kümne suurima kaubanduspartneri hulgas on meilt Soome eksporditavate kaupade valik kõige mitmekesisem ja paremini hajutatud: 1210 kaubast suuruselt esimese viie osakaal oli möödunud aastal 21% ning esimese kahekümne osakaal oli 50%.
Soome eksportivate ettevõtete arv on suurenenud
Möödunud aastal kiirenes Soome majanduskasv 3 protsendini. Koos majanduskasvuga paranenud impordinõudlus on andnud Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi ning Soome kaupu eksportivate ettevõtete arv on viimasel kahel aastal suurenenud 1756-ni. See on ligikaudu veerand kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest. Möödunud aastal eksportis enim ettevõtteid masinaid ja mehaanilisi seadmeid (431), plasttooteid (412) ning raua- ja terasetooteid (390). Keskmine ekspordiväärtus ettevõtte kohta oli suurim elektriseadmete ja mööbli ekspordis; kõige väiksem oli see aga plast- ja pabertoodete väljaveol. Soome majanduskasv eesoleval kahel aastal küll aeglustub, kuid selle impordinõudlus peaks jääma tugevaks ning vähemalt lähiajal jääb Soome panus Eesti välisnõudlusesse üheks suurimaks.
Eestist eksporditud kaupade turuosa on Soomes tõusnud
Eestist eksporditavad kaubad kaotasid möödunud aastal Soomes küll veidi turuosa, kuid viimase kümne aastaga on see suurenenud. Kui 2007. aastal oli Eestist eksporditud kaupade turuosa Soomes 2,4%, siis möödunud aastaks tõusis see 3,4 protsendini. Soomest imporditud kaupade turuosa Eestis ei ole aga samal ajal oluliselt muutunud – möödunud aastal oli see 14% kõikidest imporditud kaupadest.
Eestist Soome eksporditavate kaupade hinnapõhine konkurentsivõime on halvenemas
Soome on viimastel aastatel edukalt oma tööjõukulude kasvu piiranud, samas on tootlikkus suurenenud. Sellega on Soome jõuliselt parandanud oma majanduse hinnapõhist konkurentsivõimet. Eestis on aga tööjõukulud Soomega võrreldes tublisti kiiremini kasvanud ning meie hinnapõhine konkurentsivõime on Soomega võrreldes halvenenud. Eesti kaupade keskmine hinnatase on 71% Soome hindadest. Kuigi Eesti kaupade keskmised hinnad ei ole viimase kümne aastaga Soome keskmistele hindadele lähenenud, on selle taga peamiselt Soomes kapitalikaupade hindade kiirem kasv. Tarbekaupade hinnad on meil Soomega võrreldes aga kallimaks muutunud. Samuti on viimastel aastatel muutunud kallimaks Eesti teenused ning kui vaadata laiemalt, kogumajandust, siis ka Eesti SKT üldine hinnatase on viimastel aastatel liikunud Soome hindadele lähemale.
Kuigi Eesti ja Soome hindade täieliku konvergentsini on veel ruumi, on Eesti hinnapõhine konkurentsivõime põhjanaabrite juures tasapisi halvenemas ning meie kaupade ekspordi turuosa kasvatamine põhjanaabrite juures muutub üha raskemaks. Seega tuleks ettevõtetel veelgi rohkem investeerida tootearendusse ja tootlikkust suurendavasse kapitali, parandada ettevõtete juhtimist ja töökorraldust ning tõhustada väärtusahelaid, et pidurdada meie kaupade hinnapõhise konkurentsivõime langust Soome turul.
