I kvartalis ehitati omal jõul 264 miljoni euro (4,1 miljardi krooni)
eest — hooneid 176 miljoni ja rajatisi 88 miljoni euro eest (vastavalt
2,7 ja 1,4 miljardi krooni eest). Eelmise aasta sama kvartaliga
võrreldes suurenes hoonete ehitamine ligi 40% ja rajatiste ehitamine
enam kui neljandiku. Ehitusmahtude suure kasvu taga on eelkõige 2010.
aasta madal võrdlusbaas, kui ehitusturg oli oma suurimas madalseisus.
Vaatamata 2011. aasta I kvartali suurtele kasvunumbritele on ehitusmahud
jõudnud 2004. aasta I kvartali tasemele. Kui viimastel aastatel on
ehitusturgu vedanud põhiliselt infrastruktuuriobjektide ehitus, siis
nüüd on renoveerimiseks loodud soodustingimuste tõttu elavnenud ka
hoonete ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes
eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 71%. Sealne kasv tulenes põhiliselt
hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus
kogu ehitusmahus oli I kvartalis 15%.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga suurenes ehitusmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal 14%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2011. aasta I kvartalis kasutusse 366 uut
eluruumi, s.o ligi kaks korda vähem kui aasta varem samal ajal. Üle
poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim
valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Vaatamata tarbija
hinnatundlikkusele on hea asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele
nõudlus järjest kasvanud. 2011. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba
990 eluruumi ehitamiseks, mis ületab nii eelmises kvartalis kui ka
eelmise aasta I kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arvu. Eelistatuim
elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 143 mitteelamut kasuliku pinnaga 72 000 ruutmeetrit.
Enim lisandus uut transpordi-, põllumajandus- ja tööstushoonetepinda.
2010. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud
mitteelamute pind kui ka kubatuur.
Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – I kvartal 2011
(2005. aasta kvartalite keskmine = 100)
