Rebase sõnul peab paika soovitus, et kui inimesel on valida, kas osta korter või maja kohe välja või kasutada selleks kodulaenu, võiks eelistada viimast varianti. Tegemist on lihtsa investeerimisloogikaga ning põhjus peitub tootluses.
„Kui olemasolev raha investeerida, on tootluse ootus kõvasti kõrgem kui 2% intressi, mida kodulaenu eest hetkel keskmisena makstakse. Tänasel turul algavad tootluse eesmärgid vähemalt 5%-st ning lõpevad mõningatel juhtudel isegi 10% juures. On ka mõned investoritest eestkõnelejad, kes sihivad 30% tootlust ja need on muidugi äärmuslikumad juhud, aga isegi, kui tootluse eesmärk on vaid 5%, siis juba see on 2,5 korda tulusam kui kodulaenu eest makstav intress,” selgitab Rebane.
Seda aitab näitlikustada ka lihtne arvutustehe.
"Kui ma investeerin 400 000 eurot ja minu tootluseesmärk on 5%, teenin ma selle pealt 20 000 eurot tulu. Kui ma seda raha välja ei võta, on see siis juba 5% 420 000-st eurost ja nii edasi,” näitlikustab ta.
Rusikareegel on siiski see, et kui intress on väiksem kui tootluse eesmärk, siis tasub osta kinnisvara kodulaenuga ning vaba raha investeerida.
Ent mis saab siis, kui tegemist on väga väärtusliku kinnisvaraga?
„Tavaliselt on igal pangal oma limiit ehk teatud maksimaalne summa, mille ulatuses kodulaen väljastatakse. Seega, kui tegemist on paar miljonit eurot maksva kinnisvaraga, võib sellise väärtusega kinnisvara kombata juba panga piire,” selgitab Rebane.
See on ka põhjus, miks laen väljastatakse sellisel juhul vaid privaatpanganduse klientidele või erandjuhtudel.
„See on tingitud väga lihtsast loogikast: kuna selline kinnisvara on väga eksklusiivne, võib järelturul tekkida hiljem probleeme kinnisvara mahamüümisega,” märgib Rebane. Ühtlasi on sellistel juhtudel ka omafinantseeringu osakaal tavaliselt kõrgem ja panga poolt finantseeritakse näiteks 50% kogumaksumusest.