Statistikaameti andmetel ületas 2011. aasta teises kvartalis ekspordi ja impordi maht esmakordselt kolme miljardit eurot, ulatudes vastavalt 3,2 ja 3,3 miljardi euroni.
Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas eksport 53% ja import 43%.
Samas on ekspordi- ja impordihinnad tõusnud aastaga enam kui kümnendiku võrra, mistõttu ekspordi reaalkasv ulatus teises kvartalis 38%-ni ja impordi reaalkasv 32%-ni. Selle aasta esimesest kvartalist oli eksport 15% ja import 12% võrra suurem. Nii ekspordi kui ka impordi kiiret kasvu toetasid kõige enam masinad ja seadmed.
Ekspordi ennakkasvu tulemusena langes teises kvartalis kaubavahetuse puudujääk 0,14 miljardi euroni, mis oli ligi kolmandiku võrra väiksem kui selle aasta esimeses kvartalis ja viiendiku madalam aastataguse perioodi näitajast. Suurima puudujäägi andis teises kvartalis keemiatoodetega kauplemine, suuremad ülejäägid olid endiselt kaubavahetuses puidu ja puitoodete ning mööbli ja puitmajadega.
Juunis toimus kaubavahetuse mahtude mõningane tagasiminek. Eelmise kuuga
võrreldes kahanes eksport 15% ja import 12%. Ekspordi languse taga oli
eelkõige kütuste poole võrra väiksem väljavedu. Impordi langust mõjutas
nii kütuste kui ka transpordivahendite kolmandiku võrra madalam
sissevedu. Ka ekspordi ja impordi aastased kasvutempod veidi
aeglustusid, ulatudes vastavalt 43%-ni ja 33%-ni. Aastaga kasvas
jätkuvalt kõige kiiremini (ligi 2 korda) masinate ja seadmete väljavedu,
mineraalsete kütuste ning metallide ja metalltoodete ekspordimahud olid
ligikaudu poole võrra suuremad kui eelmise aasta juunis. Impordis
näitasid kõrgeimat aastakasvu (80%) samuti masinad ja seadmed,
keemiatoodete sissevedu kasvas ligi 40%. Vaid transpordivahendite import
jäi veidi alla aastataguse taseme, kuna eelmise aasta juunis toimus
parvlaeva sisseost.
Juunikuu ekspordi ja impordi kasvu aitas kergitada ka hindade tõus
maailmaturul, mille mõju maha arvestades kasvas eksport aastaga 28% ja
import 20%. Tänu ekspordi kiiremale kasvule vähenes kaubavahetuse
defitsiit eelmise aasta juuniga võrreldes enam kui kolmandiku võrra ja
ulatus 0,06 miljardi euroni.
Juulis võivad kaubavahetuse mahud jääda juunikuu tasemele, sest paljudel
ettevõtetel on siis puhkuseperiood. Eesti Konjunktuuriinstituudi juulis
küsitletud tööstusettevõtetest teatas 63% eksporttellimuste jäämisest
tavalisele tasemele, mis oli 2 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelneval
kuul. Samas suurusjärgus aga kahanes nende ettevõtete osatähtsus
(19%-ni), kes ootasid tellimuste arvu tõusu. Sarnaselt juuniga teatasid
18% firmadest eksporttellimuste jäämisest alla tavapärase taseme. Juulis
langes majandususaldus nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis.
Samas on Eestis kõigis sektorites kindlustunde indikaatorid oluliselt
üle ajaloolise keskmise. Kõrgem majandususaldus oli endiselt Saksamaal,
Leedus ja Rootsis.
