"Kuigi aprillis jäi kaupade ekspordikäive möödunud aasta sama kuuga võrreldes sisuliselt samale tasemele ning käesoleva aasta nelja kuuga on eksport isegi kerges languses, -0,4 protsenti, siis on ekspordimaht tegelikult kasvanud. Esimesel kvartalil kasvas kaupade ekspordimaht aastases võrdluses 2 protsenti. Väljaveetud kaupadest saadud tulu vähenemise põhjuseks on ekspordihindade langus," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnis Mertsina pressiteate vahendusel.

"Kuna Eesti suurim eksportiv sektor suunab oma käibest ligikaudu 70 protsenti välisturule, siis hindade langus koos nõrga välisnõudlusega on peamiseks põhjuseks, miks ettevõtete käibe kasv on pidurdunud. Samal ajal on aga tööjõukulud kasvanud, mis vähendavad ettevõtete kasumlikkust. Kuna palgakasvu muutus on käibemuutusega võrreldes oluliselt jäigem, eriti siis, kui ettevõtete käive langeb, siis korrigeerivad ettevõtted oma palkasid aeglustuva või langeva käibe korral mõningase viiteajaga. Paraku survestab palgakasvu kvalifitseeritud tööjõu nappus," lisas ta.

"Lisaks ekspordihindadele on languses ka impordihinnad. Samas aitab impordihindade langust pidurdada nõrgem euro. Euro nõrgenemine mõjub meie ekspordi konkurentsivõimele küll positiivselt ning tõstab osade sisseostetud kaupade hindasid, kuid see puudutab otseselt vaid ligikaudu kolmandikku meie väliskaubandusest, mis toimub dollaris. Kuna import on sel aastal vähenenud oluliselt rohkem kui eksport, on väliskaubandustasakaal paranenud, mis on omakorda toeks nõrgale majanduskasvule. Impordi vähenemise taga on vähenenud investeeringud ja aeglustunud tootmismahukasv, kuna mõlemad tehingud sõltuvad sisseveetud materjalidest ja seadmetest," sõnas Mertsina

Kuigi üldine välisnõudlus on veel nõrk, on sel aastal kõige enam langenud väljavedu Venemaale ja Lätti. Aastases võrdluses on eksport Venemaale vähenenud sel aastal juba 187 miljonit eurot. Ligikaudu kolmandik Venemaa-suunalise ekspordi langusest tuleb aga re-eksporditavatest ehitusmasinatest, mille mõju Eesti majandusele on minimaalne. Samuti on oluliselt vähenenud piima- ja piimatoodete, jookide ning elektrimasinate ja seadmete väljavedu. Läti-suunaline ekspordi langus on üsna laiapõhjaline ning selle taga on peamiselt vähenenud piima, keemia- ja tekstiilitoodete, mineraalsete toodete sh. elektrienergia ja transpordivahendite väljavedu.

Kõige enam on kaupade ekspordis suurenenud sel aastal aga Rootsi- ja Hollandi-suunalise väljaveo maht ja osakaal. Kui Hollandi puhul tuleb kasv valdavalt vaid põlevkivikütteõli ekspordi kasvust, siis Rootsi suunal on kasvanud kõige enam elektroonikatoodete ja mööbli eksport, nii pehme mööbel, kui ka puitmajad. Elektroonikatoodete eksport on sel aastal teatavasti tugevasti taandunud ning aprillis oli tegemist isegi langusega. Kuna elektroonikal on suur osakaal Eesti ekspordis, sealhulgas mobiiliseadmetel 12 protsenti, siis selle tootegrupi tootmismahu ja ekspordi langus mõjutab Eesti majanduskasvu väga oluliselt.

"Meie lähiregioonis on välisnõudluse taastumine väga ebaühtlane. Kui Venemaa majanduslangus lähiajal jätkub sealhulgas jäävad sanktsioonid püsima, Läti, Leedu ja Norra majanduskasv aga aeglustub, siis meie suurematest kaubanduspartneritest on parimad kasvuväljavaated Rootsil, Saksamaal ja Taanil. Soome majandus liigub küll tasapisi kasvu suunas, kuid sisenõudlus jääb lähiajal nõrgaks. Seetõttu ootame väiksemat ekspordikasvu kui möödunud aastal," rääkis Mertsina.

Kaupade eksport jäi aprillis eelmise aasta sama kuu tasemele ja import vähenes 4 protsenti; enim mõjutas kaubavahetust põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi vähenemine, teatas Statistikaamet.