„Sel aastal kasvas kaupade eksport aastases võrdluses esmakordselt juba juulis ja septembris kasv jätkus. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes septembris 4 protsenti. Kuigi selle kasvu taga on paljuski eelmise aasta madal võrdlusbaas, on viimastel kuudel eksport kasvanud ka kuises võrdluses ning ka selle aasta esimese üheksa kuuga on ekspordikasv olnud kuises võrdluses eelmisest aastast tugevam,“ tõi Mertsina pressiteates esile.
Välisnõudlus on tasapisi paranemas
Samas nentis ta, et ekspordikasv ei ole veel laiapõhjaline. „Ligi pool kasvust tuli septembris mobiilsideseadmete väljaveo suurenemisest ja sedagi mõjutas eelmise aasta madal võrdlusbaas. Tugevama panuse andsid veel tõstemehhanismide, puidu- ja piimatoodete, mõõteseadmete ja mineraalsete õlide ekspordi kasv. Samas oli väljaveole tugevamaks piduriks laevade ja paatide ning raua ja terase ekspordi langus,“ selgitas ökonomist.
Ka riikide järgi ei olnud ekspordikasv Mertsina sõnul kaugeltki laiapõhjaline.
„Enamik kasvust tuli mobiilsideseadmete ekspordi suurenemisest USA-sse ja mineraalsete õlide ekspordist Singapuri. Samas kui mineraalsete õlide ekspordilangusel Hollandisse oli kaugelt kõige suurem negatiivne mõju,“ märkis Mertsina.
Välisnõudlus on Mertsina sõnul tasapisi paranemas, mis peaks pakkuma Eesti ettevõtetele rohkem ekspordi- ja meie ekspordisektoriga seotud kodumaisele väärtusahelale ka rohkem tootmisvõimalusi. „Meie tööstusettevõtete ekspordiootused on sel aastal küll veidi paranenud, kuid pikemas võrdluses on need ikka veel väga nõrgad. Kiire hinnakasv on halvendanud meie ekspordisektori konkurentsivõimet. Samas on Swedbanki tööstusuuringu järgi ettevõtete põhifookus just efektiivsuse ja konkurentsivõime parandamine. Investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks toetab aga intressimäärade langus,“ lausus Mertsina.
Ökonomist tõdes, et kuigi septembris ja kolmandas kvartalis kokku Eesti päritolu kaupade eksport suurenes, siis üheksa kuuga on see aastases võrdluses vähenenud ligi 5 protsenti. Järgmiseks aastaks prognoosib Swedbank tagasihoidlikku ekspordikasvu. „Euroala, sealhulgas Soome majanduskasv peaks järgmisel aastal veidi paranema ja Rootsis ootame järgmisel majanduskasvu kiirenemist üle 2 protsendi. Eesti eksport USA-sse ei ole küll laiapõhjaline, kuid sealne majandus peaks pakkuma ka järgmisel aastal tugevat nõudlust,“ lisas Mertsina.
