Juunis tõusid elektri börsihinnad kõikides Põhjamaade börsi Nord Pool hinnapiirkondades, kõrgeim oli hind Lätis ja Leedus. Eestis tõusis hind võrreldes maikuuga ligi 24 protsenti 47,79 euroni megavatt-tunni kohta, teatas Elering. Esimese poolaasta keskmiseks elektri börsihinnaks kujunes Eestis 42 eurot megavatt-tunni eest.
Soomes kasvas börsihind juunis võrreldes eelmise kuuga 22 protsenti 47,17 euroni ja Lätis ligi 17 protsenti 50,91 euroni megavatt-tunni eest. Kogu Nord Pooli süsteemihind tõusis möödunud kuul ligi 34 protsenti 44,8 euroni. Eesti ja Soome piirkondades esines hinnavahe 61 tunnil kuu kõikidest tundidest, Eesti ja Läti piirkondade vahel oli hindade erinevust 246 tunnil.
Eesti ja Soome vahelised elektri võimsusvood olid juunis suunatud 82 protsendil ajast Eesti poole ja 11 protsendil Soome suunas. 49 tunnil kaubandust kahe riigi vahel ei toimunud. Turule antud võimsusest kasutati Eesti suunal ära 38 protsenti ja Soome suunal 2 protsenti, sealjuures kasutati kaubanduseks antud võimsus kogu ulatuses ära 59 tunnil Eesti suunas.
Eesti ja Läti vahel olid elektri võimsusvood suunatud 93 protsendil ajast Lätti ja ligi 5 protsendil ehk 34 tunnil Eestisse. Kaubandust ei toimunud 14 tunnil. Läti suunas kasutati ära 65 protsenti turule antud võimsusest ja Eesti suunal 1 protsent. Sajaprotsendiliselt kasutati kogu turule antud võimsus ära Läti suunal 247 tunnil ehk 34 protsendil ajast.
Piiriülese ülekandevõimsuse jagamise tulu teenis Elering möödunud kuul 747 000 eurot, kokku on Eleringi tulu ülekandevõimsuse jaotamise instrumentidest esimese poolaasta jooksul 2,4 miljonit eurot.
Elektrihinda mõjutavate süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkavad tõusu ja on jõudnud vahemikku 14,21-16,1 eurot tonni kohta. Möödunud aastal samal kuul oli hinnavahemik 4,77-5,17 eurot tonni kohta.
Nasdaq OMX börsi tulevikutehingute järgi kuu viimasel kauplemispäeval võib elektri börsihinnaks Eestis kujuneda juulikuus 51,1 eurot, Soomes 50,25 ja Lätis 53,85 eurot megavatt-tunni kohta.
