Elektrituru universaalteenuse sisseseadmine tuleneb Euroopa Liidu
reeglitest, mille ülevõtmist majandusministeerium praegu ette valmistab.
Üldjuhul lepivad elektri müüja ja ostja avatud turu tingimustes elektri
hinna ja teenuse muud parameetrid kokku omavahel. Universaalteenust
kasutava kliendi jaoks hakkab elektri hind olema fikseeritud. Selle
hinna tagab võrguettevõte, kelle võrguga on klient ühendatud ning
võrguettevõte peab elektri universaalteenuse hinnale saama kooskõlastuse
konkurentsiametilt.
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel selgitas, et
taolise elektri universaalteenuse kasutamise võimalus on olemas paljudes
Euroopa riikides. Samas on sellise teenuse populaarsus erinev. Näiteks
Soomes universaalteenuse kasutajaid pole, ent on ka riike, kus osa
tarbijaid kasutab just sellist teenust.
Teiste riikide kogemuse põhjal on universaalteenuse korras ostetava elektri hind veidi kõrgem turuhinnast, rääkis Kisel.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rääkis ettevõtte korraldatud
elektrituru teemalisel foorumil, et ei tasu loota, et turu täieliku
avamise korral oleks elektri hind tavatarbijale odavam praegusest
hinnast. Vabaturu tingimustes tehtavad investeeringud eeldavad kohati
kaks või kolm korda kõrgemat elektri tootmishinda, kui see on suletud
turul, selgitas Liive.
Eesti Energia saab praegu suletud turu tarbeks toodetud elektri eest
umbes 30 eurot megavatt-tunni kohta. Samas on vabaturul elektri hind
olnud viimasel ajal ligikaudu 50 euro tasemel.
Samas pole Liive sõnul praegu kindlust selle kohta, kas elektri vabaturu
hind tagab piisavad investeeringud selleks, et oleks täies ulatuses
tagatud elektri varustuskindlus.
Elektrituru täielik avamine Eestis satub kokku süsinikdioksiidi lubatud
hetkoguste uue jaotusperioodi algusega Euroopa Liidus. Lubatud
heitkoguste jaotamise uusi tingimusi pole Euroopa Liit veel kehtestanud,
kuid energeetikaspetsialistide üldise hinnangu kohaselt on heitkoguste
hind uuel perioodil senisest kõrgem ja mõjutab samas suunas ilmselt ka
elektri hinda.
Teine oluline tegur, mis samuti hakkab mõjutama elektri hinda Eesti
turul, on Soomes valmiv Olkilouto kolmas tuumajaam, mille mõju peaks
energeetikaspetsialistide sõnul olema pigem hinda langetav.
Soomest elektri importimisel võib piiranguks osutuda asjaolu, et Eesti
ja Soome vahel on kuni 2013. aasta lõpuni kasutusel üksnes esimene
Estlinki kaabel. Estlink 2 peaks praeguse plaani järgi töösse minema
2014. aasta algusest.
Kui neil või muudel põhjustel peaks Eesti turul tekkima elektri
defitsiit, katab nõudluse ja pakkumise vahe süsteemihaldur Elering,
kinnitas selle juht Taavi Veskimägi.
Eesti elektriturg muutus 35% ulatuses avatuks selle aasta
aprillist. Kisel kinnitas, et praeguse plaani kohaselt mingeid
vahepealseid üleminekuetappe turu avamisel ei tule ja ülejäänud 65% turust avaneb 2013. aasta algusest.
BNS
