Ministrite poolt kinnitatud kokkulepe käsitleb bioenergiat ja selle säästlikku kasutamist, transpordikütuseid, taastuvelektrit, kütet ja jahutust ning keskendub ka tarbijate osalusvõimaluste suurendamisele. Oluline põhimõte taastuvatele energiaallikatele üleminekul on tarbijate kaasamine.

"See otsus on otsese positiivse mõjuga kõigile eurooplastele,“ ütles kohtumist juhtinud majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Taastuvenergia laialdasem kasutamine aitab muuta meie linnad, tööstused ja kodud keskkonnasõbralikumaks. Direktiiv hõlbustab ka tarbijate endi tootjateks hakkamist. Valitsusi, ettevõtteid ja tarbijaid kaasates säilitame ülemaailmse juhtpositsiooni taastuvenergia vallas," lisas ta.

Kokkuleppe peamised punktid:

• Kütte- ja jahutussektoris peavad liikmesriigid püüdma suurendada taastuvenergia oskaalu indikatiivselt 1 protsendipunkt aastas. Otsus võtab arvesse liikmesriikide märkimisväärseid klimaatilisi erinevusi, eelkõige arvestab see uue muudatusena jahutusseadmete suure osakaaluga soojemas kliimas.

• Transpordisektoris määratakse 2030. aastaks taastuvate energiaallikate eesmärk igal liikmesriigil 14%, edasiarendatud biokütustele on alameesmärk 3%, mille puhul lubatakse topeltarvestust. Selle edasiarendatud biokütuste eesmärgi saavutamiseks on 2025. aastal ette nähtud siduv vahetähis 1%, suurendamaks investeeringute turvalisust ja tagamaks kütuse kättesaadavuse kogu perioodi vältel. Elektritransporti õhutab viiekordne korrutis maanteetranspordis kasutatava taastuva elektrienergia puhul.

• Esimese põlvkonna biokütuste puhul jääb paika piirmäär 7%, et tagada investoritele kindlus. Kui liikmesriik kehtestab madalama piirmäära, antakse neile võimalus taastuvenergia üldise eesmärgi vähendamiseks transpordis.

• Direktiivis selgitatakse ka eeskirju, mis käsitlevad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume, mis kehtivad biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomassikütustele.

• Liikmesriikidel on võimalus avada oma riiklikud taastuvenergia toetusskeemid piiriüleseks osaluseks, et kaasata taastuvate energiaallikate tootjaid teistest liikmesriikidest, kuid lõpliku otsuse tegemise õigus selles valdkonnas jääb liikmesriikidele. Nii nõukogu tekstis kui ka komisjoni ettepanekus on pööratud tähelepanu taastuvenergia arendamiseks antud toetuse stabiilsusele, hoidmaks ära tagasiulatuva mõjuga põhjendamatud toetusskeemide muutmised.

• Oluline on märkida ka seda, et tarbijad saavad lihtsustatult teavitada väikeste seadmete paigaldamisest (näiteks päikesepaneelid) ning selgemad on klientide kui taastuvenergia tootjate ning energiaühistute õigused ja kohustused.

 Taastuvenergia kasutamise edendamise direktiiv on üks osa Euroopa Liidu suuremast puhta energia paketist. Edasi saab arutada õigusakti, kui Euroopa Parlament jõuab oma seisukohtadeni.