Engwirda sõnul alustasid Kallas ja tema kaastöötajad 2006. aasta lõpus kontrollikoja vastast meediarünnakut, kui audiitorid avaldasid aastaaruande 2005. aasta kohta.

"Nemad teadsid aastaaruandest loomulikult ette. Ja nii nad kirjutasid ja rääkisid juba ennetavalt, et meil pole õigus. Tõid näiteid, erinevaid argumente. Et see pole õige. Et see pole hea. nad panid vähem või rohkem kahtluse alla Euroopa kontrollikoja audiitorite sõltumatu arvamuse ja õõnestasid audiitorite iseseisvust," lausus Engwirda.

Tema hinnangul käitus Kallas nii seetõttu, et oma ametiaja alguses 1. novembril 2004 andis ta lubadusi, et tema ajal asjad paranevad ja kontrollikoja aruanded lähevad positiivsemaks. Ta lisas, et see on spekulatsioon, aga see võib tema hinnangul Kallase algatatud meediarünnaku põhjus olla, et pilti ilustada. Engwirda sõnul on ta Kallasega isiklikult kohtunud, aga sellel teemal ei ole nad rääkinud.

Engwirda sõnul suutis Kallas Euroopa Komisjoni pettustevastase võitluse volinikuna täita oma eesmärke ainult osaliselt. "Olin pettunud, et ta ei surunud rohkem neid eesmärke, mis ta ise 2005. aastal püstitas," lausus Engwirda.

Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas teatas kolmapäeval, et kaalub Euroopa kontrollikoja endise liikme Maarten Engwirda süüdistuste ümberlükkamiseks kohtusse pöördumist. Kallas teatas oma abi Hanna Hinrikuse vahendusel BNS-ile, et süüdistused on täielik laim ning ta kaalub tõsiselt kohtusse pöördumist.

Briti konservatiivne päevaleht Daily Telegraph kirjutas teisipäeval, et Euroopa kontrollikoja hollandlasest endine liige Maarten Engwirda süüdistab Siim Kallast surve avaldamises väärkasutusjuhtumite tegelikkusest leebematena näitamiseks.

Aasta alguses 15 aastat peetud ameti maha panud Engwirda ütles esmaspäeval, et väärtegude paljastamiseks ette nähtud Euroopa kontrollikoda on "lükanud kalevi alla" Euroopa Liidu rahade väärtarvitamisjuhtumeid. "Esines kriitika leevendamise aga ka täieliku kõrvaldamise praktikat," ütles ta Hollandi ajalehele Volkskrant.

Euroopa Komisjoni asepresidenti Siim Kallast, kes oli 2004. kuni 2010. aastani vastutav pettusevastaste meetmete rakendamise eest ning kes on praegu Euroopa Liidu transpordivolinik, süüdistatakse suure surve avaldamises uurijaile, näitamaks väärkasutusjuhtumite juurdluste käigus selgunud tulemusi tegelikkusest leebemana.

Kallas on murdnud piike ka kontrollikojaga seoses viimase rangete raamatupidamisstandarditega, mis tähendab, et Euroopa Liidu iga-aastased ülevaated ei ole piinlikul kombel peegeldanud ühenduse tegelikku olukorda, kirjutas leht. Engwirda (67) kirjeldas ühtlasi ka nii kohtus kui Euroopa Liidu institutsioonides tervikuna pidevalt esinevat "varjamiskultuuri", mis on takistanud avalikustamast raha väärtarvitamisjuhtumite tegelikku ulatust.

BNS