Seda põhjusel, et vähemasti mõni pankade euro saabumisega seotud riskide
analüüs peab võimalikuks stsenaariumi, kus inimese kontolt võetakse
otsekorralduslepinguga kroonides kokku lepitud summa kogemata maha
hoopiski eurodes.
Eesti Panga ametliku statistika järgi liigub kunagi sõlmitud kokkulepete
põhjal inimeste pangakontodelt iga kuu otsekorraldustega umbes 2,6
miljardit krooni ehk ligi 166,2 miljonit eurot. Ühes kuus tuleb
kommertspankadel otsekorralduste põhjal täita ligi 1,5 miljonit makset.
SEB panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu sõnul ei saa välistada ohtu,
kus maksenõue esitatakse ekslikult Eesti kroonide asemel samale summale
eurodes. "Me oleme otsekorralduse teenuse pakkujatel palunud maksenõuete
esitamisel väga tähelepanelikud olla, kuid ei saa eksimist välistada,"
lisas Vohu.
Swedbanki eurole ülemineku koordinaatori Hanno Hussari sõnul püüab pank
limiidita otsekorralduslepingutega seotud riski maandada nii, et
töötlusse saabuvaid otsekorraldussoove võrreldakse eelmiste kuude samade
maksetega. Kui mõni ettevõte soovib otsekorralduslepingu alusel panga
kliendi kontolt kätte saada anomaalselt suurt summat, siis tema
kinnitusel pank seda otsekorraldussoovi ei täida.
Sampo panga operatsioonide direktori ja europrojekti juhi Arvo Juhkami
sõnul on pank alati soovitanud klientidel kehtestada
otsekorralduslepingutele limiidid, et välistada ootamatult suurte nõuete
arveldamine. Limiit võiks aga väiksemaid võimalikke hinnatõususid
silmas pidades olla praegusest maksesummast pisut kõrgem.
Kui mõni kaupmees või teenusepakkuja võtab euro saabudes
otsekorralduslepinguga kliendi kontolt liiga suure summa, peaks
tarbijakaitseameti esindaja Hanna Turetski-Toomiku sõnul sellest kohe
panka informeerima.
