Eriolukorra tõttu on paljud inimesed jäänud sissetulekuta ja see sunnib neid ka pankade poole pöörduma, et näiteks laenupuhkust saada.
Eesti kommerstpangad kinnitavad, et näiteks eluasemelaenu maksepuhkust antakse enamasti kõikidele koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud eralaenuklientidele. Tõsi, maksepuhkust saab kuni aastaks laenu põhiosale ja intressi tuleb edasi maksta. Maksepuhkus suurendab ka edasist laenu kuumakset.
"See sõltub hästi palju sellest, mis perioodis kodulaen oma tähtaja mõttes on. Kui juba on kodualenu tasutud 25 aastat ja võib-olla viis aastat on veel jäänud, siis intressimakse võib olla 50-100 eurot. Kui ta on alles laenuperioodi alguses, siis intressimakse võib moodustada väga suure osa kodulaenumaksest. See sõltub hästi palju sellest, mis perioodis see on," selgitas SEB eraklientide panganduse juht Sille Hallang.
Võetud maksepuhkuste põhjal saab teha hulga järeldusi, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal "Aktuaalset Kaamerat". Nii soovisid eelkõige laenuleevendust saada nende ametite esindajad, kes kohe kriisi alguses kõige valusamalt pihta said.
"Need on majutusasutused, toitlustusvaldkond, iluteenindus, koolitus, on ka ehitussektor ja transpordisektor. Tegelikult on ka inimesed, kes töötavad välismaal ja kes ei ole saanud nüüd kriisolukorra tõttu oma töökohta naasta," loetles Hallang.
Suurem hulk taotlusi esitati pankadele kohe eriolukorra alguses. Pangaliidu andemetel on Eesti kommertspankades laenupuhkust antud neljale protsendile kodulaenudest.
Kui Eestis on üle kaheksa miljardi eluasemelaene ja umbes 188 000 laenulepingut, siis maksepuhkusi on täna antud üle 300 miljonile eurole kodulaenudest ja umbes 6000 kliendile,
selgitas pangaliidu juht Erki Kilu.
Kilu ütles, et kuna märtsis jõudsid inimesed oma laenumaksed ära teha ja aprillis-mais aitavad raske aja üle elada näiteks töötukassa toetusmeetmed, siis tegelik maksepuhkuse vajadus selgub alles suvel.
Inimesed on muutunud uute kulutuste tegemisel ka oluliselt ettevaatlikumaks. Võrreldes eelmise aastaga on kaardimaksete ja sularahatehingute käive langenud 30 protsenti. Kilu sõnul on uusi autoliisinguid praegu võetud 80 protsenti vähem kui kriisieelsel ajal.
Konjunktuuriuuringud näitavad, et inimeste kindlustunne kukkus aprillis järgmise aasta osas kivina. Viimati olid nii halvad tulevikuootused eelmise kriisi ajal 2009. aastal.
