2017. aasta esimesel poolel kasvas tööjõu tootlikkus üle mitme aasta rohkem kui tööjõukulu. Koos sellega pöördus ettevõtlussektoris aastaid kestnud kasumi kahanemine kasvuks. Kui kasum oleks edasi vähenenud, oleks see edaspidi võinud vähendada Eestis tootmise atraktiivsust ja suurendanud ohtu, et majandusšokkide korral kahaneb töökohtade arv järsult. Ettevõtted, kes eelnevatel aastatel väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidsid, said välisnõudluse paranedes tootmist ja tootlikkust suurendada, ilma et oleksid pidanud kaasama palju lisatööjõudu. Ilma edasiste investeeringuteta tootmistehnoloogiasse võib aga tootlikkuse kasv jääda ajutiseks.

Teises kvartalis hoogustus tööjõukulu kasv. Palgakasv kiirenes põlevkivisektori tegevusaladel ja ehituses, kus ka tootmismaht hüppeliselt suurenes. Samuti oli palgakasvu kiirenemist märgata avalikus halduses, tõenäoliselt seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. Palgakasvu edasise hoogustumise tõenäosust suurendab ettevõtete hõiveootuste kasv ja nende ettevõtete osakaalu suurenemine, kes peavad tööjõudu peamiseks tootmist takistavaks teguriks. Teisalt võib palgakasvu survet leevendada 2018. aastal rakenduv tulumaksumuudatus, mis tõstab eriti märkimisväärselt nende töötajate netopalka, kes teenivad mediaanpalgast vähem.

Majanduskasv kiirenes aasta esimesel poolel 5,2 protsendini. Kuigi tööjõu tootlikkus paranes hoogsalt, suurenes ka nõudlus tööjõu järele. Töötajate arv suurenes enamikul tegevusaladel nii tootmis- kui ka teenindussektoris, samuti kasvas töötundide arv töötaja kohta. Töötukassa statistika ning statistikaameti tööjõu liikumise ja vabade töökohtade uuringu järgi suurenes ka vabade töökohtade arv. Lisaks näitab tööjõu liikumise uuring, et tihedamini esineb töösuhte lõpetamist töötaja algatusel, mis viitab sellele, et sagenenud on töökohavahetused. Töötajate suurem mobiilsus on iseloomulik majandustsükli tõusuaegadele, kui ettevõtted pakuvad töötajaid otsides soodsamaid tingimusi ja töötajate kindlustunne lubab töökohavahetuse ette võtta.

Kokkuvõttes näitavad olemasolevad andmed tööjõunõudluse suurenemist, sest nõudlus ettevõtete toodangu järele on kasvanud. Tööjõupuuduse pinget tööturul aitas leevendada tööjõus osalemise kasv ja kaudsete märkide põhjal tõenäoliselt ka välistööjõud. Kuna lähiajal kasvab tööjõunõudlus kiiremini kui tööjõupakkumine, suureneb surve palku tõsta. Seega on oht, et tööjõukulud kasvavad edaspidi taas kiiremini kui kasumid ja kasumlikkuse taastumine, mida nähti aasta esimesel poolel, jääb ajutiseks.