Vabade ametikohtade arv on hoogsalt vähenenud
Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist üle 6000 inimese.
„Teises kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi üle 609 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.
Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6 protsenti ning neid oli näiteks hariduses 1742, avalikus halduses 1415 ning töötleva tööstuse alal 1209.
Tööle võeti sel perioodil 50 365 inimest. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on vähenenud töölt lahkunud inimeste arv, sealhulgas tööandja algatusel. Mõnevõrra on ka langenud tööle võetud töötajate arv,“ selgitas analüütik.
Tööle võetud töötajate arv oli suurim hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja ehituse tegevusaladel. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta teise kvartaliga võrreldes kuus protsenti.
Voolens lisas, et tööandja algatusel lahkus ametist 6027 inimest ehk 13 protsenti kõigist 48 204 inimesest, kes sel perioodil töölt lahkusid. „Kõige rohkem lahkus töötajaid teises kvartalis hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja hariduse tegevusaladelt,“ tõdes ta.
76 protsenti vabadest ametikohtadest asus Harjumaal, neist enamik ehk 67 protsenti Tallinnas ning üheksa protsenti mujal Harju maakonnas. Järgnesid Tartu ning Ida-Viru maakond.
Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmed vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet küsimustikuga „Palk ja tööjõud“.