"Kuigi majanduslangus on kestnud juba poolteist aastat, on olukord Eesti tööturul olnud seni parem nii prognoositust kui ka varasemate majanduskriiside kogemusest. Töötleva tööstuse tegevusaladel ja ehitussektoris on töökohtade arv kahanenud küll juba mõnda aega, kuid tänu teenuste sektorile on hõive püsinud kokkuvõttes suur," kirjutab Soosaar värskes keskpanga tööturu ülevaates.
Registriandmete järgi jäi tööhõive tipp 2022. aasta teise poolde ja tänavu suvest alatest on hõive hakanud aastavõrdluses kahanema. Võttes aga arvesse majanduslanguse ulatust, on ökonomisti sõnul hõive kahanemine olnud seni üpris piiratud. "Sellele, et osa tööturu jahtumisest seisab alles ees, viitab esiteks aasta jooksul järjest pessimistlikumaks muutunud tööandjate hõiveootus, mis on nüüdseks kehvem kui ajalooline keskmine, ning teiseks kahanev töökuulutuste arv töötukassa portaalis," märkis Soosaar.
Pikalt väga madalal püsinud töötuse määr tõusis statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel 2023. aasta teises kvartalis järsult. Töötute arv suurenes aga peamiselt seetõttu, et töötada soovivate inimeste osakaal elanike seas kerkis. Töötuse määra tõus jätkus kolmandaski kvartalis ning ulatus Eurostati poolt avaldatud andmetel 7,6 protsendini. Ka registreeritud töötus on olnud alates maikuust kasvutrendil.
Rohkem tööotsijaid ja vähem vabu töökohti tähendab suuremat konkurentsi töökohtade pärast ning väiksemat survet palku tõsta. Väiksemale tunnetatud tööjõupuudusele osutavad ka tööandjate küsitluse andmed,
möönis keskpanga ökonomist.
Keskmise brutokuupalga kasv 2023. aasta esimeses pooles kiirenes, kuid sellesse panustasid Soosaare sünul õpetajate palga alammäära hüppeline tõstmine, siseturvalisuse valdkonna palgakasv ja uue kollektiivlepingu jõustumine tervishoius. "Erasektori palgakasv teises kvartalis veidi aeglustus, kuid kestvat majanduslangust arvestades oli see siiski kiire ja suurendab tööjõutulu osakaalu SKP-s. Tööjõukulu kiire kasv võib ohustada eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet, sest tööjõukulu on oluline osa tootmiskulust," nentis ta.
Alates koroonapandeemia eelsest ajast kuni tänaseni pole tööjõukulu kasv Soosaare sõnul Eesti töötlevas tööstuses siiski märkimisväärselt ületanud meie naaberriikide Läti ja Leedu oma ning on olnud aeglasem ka võrreldes Poola ja veel mõne Kesk- ja Ida Euroopa riigiga. "Vähemasti väga üldisel tasemel ei viita andmed seega töötleva tööstuse ettevõtete palgakulust lähtuvale konkurentsivõime kahanemisele võrreldes nende riikidega," täpsustas Eesti Panga ökonomist.
