Võimuerakondade juhtide arvates on tegemist paratamatusega, kuna raha lihtsalt ei ole.
Peaministrikandidaat Kristen Michal leiab, et riigikantselei võimekust saab kindlasti tööd ümber korraldades tõsta ja valitsuse strateegilisi otsuseid saab veelgi paremini ette valmistada nii, et töötajate arvu ei kasvata.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Lauri Läänemets ütles, et veel pole kokku lepitud, kuidas see võimestamine välja näeb. "Inimesi mitte juurde palgata oleks üldine põhimõte. Kui aga otsustame, et turvalisuse tõstmiseks tuleb teha uus IT-lahendus, siis ilma uusi inimesi kaasamata saame seda tegema hakata alles võib-olla seitsme aasta pärast," lausus Läänemets.
Riigi keskvõimu, eriti ministeeriumide puhul tähendab paremini töötamine mitte uute inimeste juurde võtmist, vaid töö ümberkorraldamist, rõhutas Läänemets ja tõi näite siseministeeriumi valdkonnast. "Kui teha näiteks m-riiki, kus kõik riigiga seotud asjad on mobiiltelefonis, siis ei ole võimalik, et ID-kaardi arendused jäetakse pooleli," sõnas Läänemets. Selleks tuleb leida uus meeskond. "Sama teeb välja, kui ostame sellise teenuse sisse," lisas ta.
Nüüd on rahandusministeeriumi ülesanne aktiivselt jälgida, et töökohtade arv enam ei kasvaks. "Elu on aga ettearvamatu ning ootamatud vajadused võivad alati tekkida," ütles Läänemets. "Tulemas on kõigi aegade suuremad eelarvekärped, mis tähendab töötajate koosseisude äärmist piiramist."
Eesti 200 esimees Margus Tsahkna rõhutas, et töökohtade külmutamine ja asutuste töö tõhustamine ei ole otseselt omavahel seotud, kuid mõlemaga on vaja tegeleda. Ta tõi ka välja, et ametkonnad ei ole kaugeltki kõiki kokkuhoiuvõimalusi ammendanud.
"Paremini töötamiseks ei pea inimesi ministeeriumisse tingimata juurde võtma. Küsimus on ju, kuidas tööd korraldatakse. Lihtne mõtlemine on olnud, et kui meil on vaja midagi rohkem teha, et siis võtame inimesi juurde," ütles Tsahkna ja lisas, et ametites võib teha ümbertõstmisi.
Valitsusläbirääkimistel on olnud jutuks ka Euroopa Liiduga seotud bürokraatia vähendamine. "Leppisime kokku, et võtame Euroopa Liidu õigusest üle nii kitsalt, kui on võimalik. Sealt tuleb väga palju regulatsioone ning iga direktiiviga tuleb ametnikke juurde. Me peame kogu selle poole külmutama. Lisaks võime rohkem ka olla seisukohal, et me ei toeta kõike, mida Euroopa Liidus otsustatakse," märkis Tsahkna.
"Näiteks direktiiv, mis keelab kakaoubade jt viljade müügi, mis on kasvatatud raadatud maadel," selgitas Tsahkna. "See on probleem näiteks ekspordiga Brasiiliast, kus võetakse maha ürgmets, millest tehakse ubade kasvatamiseks põllumaad. Me peaksime direktiivi kohaselt seda ka Eestis hakkama kontrollima, milleks tuleks tööle võtta neli kuni kuus riigiametnikku, aga see on ju nonsenss," lisas Tsahkna.
