"Rahvusvaheline arusaam mõjusast kokkuhoiust on vaadata eelkõige otsa riigi tegevustele ja teenustele ning neid optimeerida. Personaliarvu vähendamine on tegevuste tõhustamisega kaasnev protsess. Käesoleval aastal on ministeeriumid riigieelarve koostamisel välja pakkunud kokkuhoiuvõimalusi, mis puudutavad muuhulgas tegevuste ja teenuste tõhustamist. Samuti on valitsus algatanud nulleelarve protsessi, mis loob sisendi eelarve kujundamiseks 2024. aastal," kirjutas Võrklaev Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimehele Toomas Lumanile saadetud vastuskirjas.
Nimelt tegi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda rahandusministeeriumile ettepaneku vähendada töötajate arvu nendes avaliku sektori organisatsioonides, mis tegelevad poliitika kujundamise, administreerimise, haldamise, toetuste jagamise ja järelevalvega. Eelkõige peab koda selliste organisatsioonide all silmas keskvalitsuse alla kuuluvaid organisatsioone, näiteks ministeeriumid, erinevad ametid ja inspektsioonid, toetuste jagamisega tegelevad organisatsioonid, ning sotsiaalkindlustusfonde.
Meie ettepaneku kohaselt võiks 2024. aastal vähendada eelpool kirjeldatud avaliku sektori organisatsioonides töötavate inimeste arvu 10 protsendi võrra ning 2025. aastal samuti 10 protsendi võrra. Erandina ei peaks töötajate arvu vähendama sise- ja välisturvalisuse tagamisega seotud organisatsioonides. Samuti ei puuduta ettepanek näiteks meditsiini või haridussektorit ehk siis avalikku teenust pakkuvaid organisatsioone,
kirjutas Luman Võrklaevale saadetud kirjas.
Rahandusminister märkis vastuses, et avalikud teenused on riigi vaates tervikprotsessid, mida toetavad poliitikakujundamine, tugiteenused ja kaudsed teenused. "Kui ühest otsast inimesed ja tegevused ära võtta, ei ole alust arvata, et teenus teises otsas samamoodi toimima jääb," möönis Võrklaev. Ta lisas, et riigi tervikpildis ei ole avalike teenuste pakkumist toetavaid ameti- ja töökohti kuigi palju.
"Kokkuhoiu ideede taustal on hea tõdeda, et valitsussektori osakaal kogu tööjõust on püsinud viimase 10 aasta jooksul üsna stabiilsel tasemel – 19,6 protsenti aastal 2013 ja 19,5 protsenti aastal 2022. Ehkki ootused riigile, riigi töötajatele ja kvaliteetsetele teenustele kasvavad, on asutuste optimeerimised võimaldanud ametnike ja töötajate arvu hoida ning mitmetes riigiasutustes ka vähendada," selgitas Võrklaev.
Koda tõi ka välja, et et poliitikakujundamise sektori töötajate arvu vähenemine võib parandada erasektori võimalusi leida sobivaid töötajaid. "Era- ja avaliku sektori vaheline töötajate liikumine on suund, mida ka praegu toetame, kuna mõlemas sektoris on vaja motiveeritud ja laiapõhjaliste teadmistega töötajaid. Kuigi avalikus sektoris on kohati spetsiifilist kompetentsi vajavaid töid, millele on erasektoris raske täpset vastet leida, siis üldiselt on töötajate liikumine sektorite vahel ka praegu levinud," märkis rahandusminister.
Samas tõdes ta, et avalik sektor on võrreldes erasektori uuenduste ja palgakasvuga pigem nõrgemal positsioonil ning avalikus sektoris on ka personali vähendamise korral vaja motiveeritud ja hea kvalifikatsiooniga teenistujaid.
"Kokkuvõttes, kokkuhoiu võimaluste otsimine on rahandusministeeriumi ning ka teiste ministeeriumite aktiivses tööplaanis. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond teeb personalipoliitika suunamiseks iga-aastast personali- ja palgaülevaadet ning kohtub regulaarselt kõigi valitsemisaladega. Tõhususe ja mõjususe otsimine on muuhulgas nii riigi haldus- kui personalipoliitika üks tegevuspõhimõtteid ja selleks optimaalsete lahenduste leidmine on meie töö püsiv ja oluline osa," lisas Võrklaev.
