Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) pressiesindaja sõnas, et laupäeval ja pühapäeval korraldati ründeid kokku paarikümne avaliku sektori veebilehe vastu. Peamised sihtmärgid olid politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet ning justiitsministeerium, mille lehti rünnati kõige aktiivsemalt laupäeva pärastlõunal.
RIAst kinnitati, et nende eestvedamisel on viimastel aastatel kasutusele võetud tehnilised vastumeetmed, mis hõlmavad enamikku olulisemaid avaliku sektori veebilehti ja -teenuseid. Vajadusel antakse abi ka erasektorile, eriti elutähtsaid ja olulisi teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.
"Seetõttu pole ummistusrünnetel enamasti nähtavat mõju või on see väike. Ka sel korral reageeris RIA intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) kiirelt ja suutis rünnete mõju vähendada. Laupäeva saadeti Eesti veebilehtede ummistamiseks kokku ligi kolm miljardit pahaloomulist päringut, kuid kõige aktiivsemalt rünnatud lehtedel esines ainult lühiajalisi katkestusi või olid need tavapärasest aeglasemad," selgitati RIAst.
Suuremamahulisi ummistusründeid on RIA teatel korraldatud Eesti avaliku sektori, aga ka eraettevõtete veebilehtede ja -teenuste vastu alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas kaks aastat tagasi. "Rünnete eest on võtnud enamasti vastutuse Kremli-meelsed häktivistide rühmitused ja nii oli see ka möödunud nädalavahetusel."
"Ründed käivad lainetena ja on sageli seotud toetusavaldustega Ukrainale. Sarnaselt Eestiga korraldatakse ründeid ka paljude teiste riikide vastu. Ühelt poolt on need ründed mõeldud Venemaa siseriiklikuks tarbimiseks – soovitakse näidata, et häiritakse elu lääneriikides, mis sõltuvad tänapäeval päris tugevalt e-lahendustest –, aga teisalt üritatakse külvata ka lääne ühiskondades segadust ja ebastabiilsust."
