Ekspordi- ja impordihindade tõusu arvestades olid kvartali reaalsed kasvutempod vastavalt 41% ja 33%. Kaubavahetuse kiire kasvu vedajaks olid eelkõige masinad ja seadmed, samas ka kõigi teiste kaubagruppide tulemused paranesid aastaga jõudsalt.
Kaubavahetuse elavnemine ja siseturu nõudluse taastumine kasvatas I
kvartalis kaubavahetuse bilansi puudujääki 209 miljoni euroni, mis oli
ligi viiendiku võrra kõrgem kui aasta varem samas kvartalis. Suuremad
puudujäägid olid kaubavahetuses mineraalsete kütuste,
transpordivahendite ja keemiatoodetega. Jätkuvalt annab suuremad
ülejäägid puidu ja puittoodete ning mööbli ja puitmajadega kauplemine.
Märtsikuu kaubavahetuse näitajad olid samuti rekordtasemel.
Statistikaameti andmetel kasvas eksport märtsis jooksevhindades aastases
võrdluses 71% ja import 45%, mahud olid vastavalt 1,1 mld ja 1,2 mld
eurot, kusjuures eksport ületades esmakordselt ühe miljardi euro taseme.
Ekspordi aastakasv oli samuti kõrgeim kuine näitaja, import kasvas aga
eelmise kuuga samas tempos. Märtsis olid kaubavahetuse kiire kasvu
vedajateks masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted, mis kokku andsid
poole nii koguekspordi kui ka koguimpordi mahust.
Märtsikuu ekspordi ja impordi kasve aitas kergitada ka toormehindade
tõus maailmaturul, mille mõju maha arvestades kasvas eksport aastaga 53%
ja import 27%. Tänu ekspordi kiiremale kasvule vähenes kaubavahetuse
defitsiit eelmise aasta märtsiga võrreldes poole võrra ja ulatus 0,1
miljardi euroni.
Aprillis jätkub prognooside kohaselt ekspordi ja impordi mahtude kasv. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis küsitletud tööstusettevõte eksporttellimuste saldo jõudis taas üle mitme kuu plussi (+2). Oluliselt tõusis nende ettevõtete osatähtsus (14,8%-lt märtsis 22,8%-ni aprillis), kes teatasid tavapärasest suurematest eksport¬tellimustest. Vähenes eelkõige nende ettevõtete osatähtsus, kellel oli märtsis tellimusi tavalisel tasemel (61,9%-lt 56,6%-le), kuid ka tavapärasest väiksema tellimuste hulgaga ettevõtete osatähtsus kahanes (23,2%-lt 20,6%-ni). Aprillis langes majandususaldus nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna, kuid oli oluliselt parem kui aasta tagasi. Kõrgem majandususaldus oli jätkuvalt Saksamaal ja Rootsis.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
