Ajalehe kinnitusel on õigus keskuse juhil Arikasel, sest maikuus aset leidnud kabinetinõupidamisel otsustati mitte asja valitsusse arutlemiseks viia, enne kui varasem raha on kulutatud. Arikas sõnas kolmapäeval peetud pressikonverentsil, et kuna hinnad on kallinenud ja uurimine tänu merepõhjast leitud avastustele laienenud, esitati valitsusele taotlus miljoni euro lisaraha saamiseks. Vastasel korral jääb osa vajalikke uurimistoiminguid tegemata.

Arikas ütles, et toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas Keskerakonnast allkirjastas taotluse ning edasi liikus see rahandusministeeriumisse rahandusministri allkirja ootama, kuid sealt saadi negatiivne vastus. Öeldi, et rahandusminister ei soovi seda küsimust valitsuse lauale viia.

«Oli ka aeg kokku lepitud, millal seda valitsuses arutatakse. Selles osas oli kommunikatsioon ka riigikantseleiga olemas ning pidin ka ise minema valitsusse, aga sain teada, et rahandusminister lükkas taotluse tagasi ja ei ole valmis seda arutama,» ütles Rene Arikas.

Tema teada oli küsimus valitsuse kabinetinõupidamisel päevakorras, kuid jäeti sealt välja.

Anti teada, et ta võeti päevakorrast ära, sest rahandusminister ei olnud nõus seda teemat toetama,

kinnitas ta.

Arikase meelest on olukord arusaamatu ja kui riik on lubanud parvlaevaga Estonia juhtunut uurida, peab riik leidma selleks ka rahalised vahendid. «See on analoogne igasuguse teise mis iganes lennu- või raudteeõnnetusega. Seal isegi ei ole otsustuskohta, kas finantseerida või mitte. Aga kui võetakse poliitiline seisukoht ministri poolt, siis peab minister ka olema valmis seda avalikkusele selgitama,» ütles ta.

Rahandusminister Pentus-Rosimannus rääkis Postimehele, et taotlusest ei ole keeldutud, vaid praegu käib ettevalmistustöö, mille käigus selgitatakse välja, mille jaoks ja kuidas täpsemalt raha küsitakse. «Valitsusse jõudmiseks tuleb eelnev ettevalmistustöö kõik ära teha. Rahataotlus on suhteliselt suur – miljon eurot,» ütles ta.

Arikase sõnul ei saa tema aru, mida need ettevalmistustööd endas hõlmavad. «Ettevalmistustööd on tehtud. On võetud indikatiivsed hinnapakkumised, mille alusel on koostatud eelarve ja esitatud selle põhjal taotlus. Seal ei olegi rohkem midagi teha,» sõnas Arikas.

Küsimusele, miks asi veninud on, vastas Pentus-Rosimannus, et see ei ole veninud ning tegemist on tavapärase protsessiga. «Esimene osa, mille maksumus oli kolm miljonit eurot, sai lõppjärku mälu järgi maikuus. Praegu oleme juuni lõpus. Selles mõttes on need olnud lihtsalt etapiviisilised otsused, ja kui tegu on riigi rahaga, peab ettevalmistus olema tavapärane ja korralik. Me ei saa kuidagi kiirustades seda teha,» ütles Pentus-Rosimannus.

Tegelikult selgub, et minister ei rääkinud päris õigust, kui ütles, et taotlusest pole keeldutud. Rahandusminister lisas Postimehele antud kommentaaris, et veel paar kuud tagasi oldi olukorras, kus OJK-le uurimiseks eraldatud raha oli suures osas kasutamata, kuid praeguseks on see kasutatud ning nüüd saab asjaga edasi liikuda. Ministeerium selgitas hiljem Postimehele, et OJK taotlust ei võetud jutule just seetõttu, et varasemat raha oli veel alles.

«Mai keskel oli teema kabinetinõupidamisel jutuks ja nenditi, et enne, kui projekti eelarvet suurendada, tuleks eelnevalt ära kasutada varasemalt otsustatud vahendid, et selle pealt oleks võimalik täpsemalt hinnata ka uut vajadust. Teema juurde saab tulla tagasi siis, kui juba eraldatud vahendid ehk kolm miljonit eurot hakkavad otsa lõppema,» kirjutas rahandusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Märt Belkin hiljem.

Seega lükkas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus siiski mais taotluse tagasi.

Küsimus on aga rahas, mida OJK-l on vaja edaspidistes tegevustes, mitte praegu, sest hangete tõttu planeeritakse uurimistegevusi pikalt ette. «Nende hangete jaoks, mida oleme korraldanud ja mis on praegu töös, on meil vahendid olemas, aga edasi on vaja täiendavat rahastust,» sõnas OJK juht Arikas kolmapäeval.

Arikase sõnul on olnud probleeme veelgi. Nimelt viibisid tema sõnul ka need maksed, mida valitsuse otsusega oli lubatud eraldada. 2021. aastal määras valitsus, et uurimise jaoks eraldatakse kolm miljonit eurot, ning see jaotati lõpuks kahte ossa: möödunud aastal maksti 1,6 miljonit ning sel aastal 1,4 miljonit. Mõlemal puhul seisis taotlus Rene Arikase sõnul rahandusministri laual tükk aega, enne kui allkirja sai.

Pentus-Rosimannus eitas, et raha väljastamine viibis. «Teil on ekslik informatsioon, ei viibinud. Niipea kui esitati taotlused valitsuse sihtotstarbelisse reservi, nii nad ka välja makstud sai,» sõnas ta. Postimees küsis rahandusministeeriumilt, millal taotlused ministeeriumisse jõudsid ning millal allkirjastati, ning sai vastuseks, et 1,6 miljoni eraldamise taotlus jõudis neile 21. aprillil 2021. aastal ning see sai allkirja alla 17. mail 2021. aastal. Taotlus 1,4 miljoni euro saamiseks esitati 30. märtsil 2022. aastal ning allkirjastati 17. mail 2022. aastal. Seega oli esimene taotlus ministeeriumis pea kuu aega ning teine pea kaks kuud.

Estonialt pääsenud Carl Eric Laantee Reintamm sõnas, et tema meelest peaks Eesti valitsus toetama igasuguseid uuringuid ja tegevusi, mis aitavad kaasa Estonia katastroofi uurimisele. Ta sõnas, et valitsus on küll vahepeal muutunud ning muutub veelgi, kuid tema ei leia, et üks valitsus saab taganeda sellest, mida teine on otsustanud. «Mina leian, et riik peaks selle raha leidma,» ütles ta. 

Laantee Reintamm toetab enda sõnul nii ohutusjuurdluse keskuse (OJK) uurimist kui ka Margus Kurmi juhitud eraalgatuslikku ekspeditsiooni, mille osaühingu juhatuses Laantee Reintamm ka ise on. Samas on tema sõnul OJK töö vajalik. «Üldiselt on ju Eesti riik paljudel aladel jõudnud kaugemale. Siis võiks ennast kokku võtta ja seda küsimust lahendada õiglasemalt ja paremini. Lubadusi on ju antud,» ütles ta.

Samuti kutsus Laantee Reintamm üles kõiki pääsenuid osalema OJK läbi viidavates intervjuudes. «Selliselt professionaalselt mina ei ole veel kogenud ise seda intervjuud. Kindlasti kavatsen lasta neil intervjuud teha ja seda tuleb väga põhjalikult teha. Meil kõigil on oma lood, mida rääkida, ja on väga kahju, et see on võtnud aastakümneid,» sõnas ta.

Ta on tervikuna pettunud selles, kuidas Eesti riik on asju ajanud. «Teame ju kõik, et tihtipeale ongi nii, et alguses öeldakse ühte asja, ja siis, kui saadakse aru, et see oli vale, siis võetakse sõnad tagasi,» rääkis ta.