Kogu abi mahust ehk toetustest, tagatistest ja maksusoodustustest moodustas riigiabi 86,6%, teatas rahandusministeerium.
Möödunud aastal maksti riigiabi 249 miljonit eurot. Riigiabi osakaal vähenes 1,6% ehk 4,1 miljon eurot võrreldes aasta varasemaga. Samal ajal kasvas vähese tähtsusega abi aastaga 6,7 miljonit eurot ehk 38,4 miljoni euroni.
Riigiabi osakaal kasvas keskkonnakaitse ning koolituste valdkonnas, samuti spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu rajamisel ning üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel. 2014. aasta tasemele jäi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud abi. Vähenes abi regionaalvaldkonnale, teadus- ja arendustegevusele, tööhõivele ning põllumajandus- ja kalandussektorile.
Rahandusministeeriumi teatel olid 2015. aastal suurimad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad AS Elering (24,9%), keskkonnaministeerium (22,3%) ja EAS (18,9% abi kogumahust).
Ülevaatest selgub, et kui 2014.–2015. aastal anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi peamiselt Eesti riigi vahenditest, siis 2016. aastal on oodata välisvahendite osakaalu kasvu. See tekib seoses 2014–2020 struktuuritoetuse meetmetest väljamaksete suurenemisega.
Riigiabi on igasugune Euroopa Liidu liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi andmiseks kehtivad Euroopa Liidus kindlad tingimused. Vähese tähtsusega abi on üks erandeid ettevõtjatele riigiabi tunnustele vastava toetuse andmiseks.
