Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi. Otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb eeskätt ECB ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele, teatas keskpank.
Lähikuudel peaks inflatsioon tõenäoliselt hoogustuma
Laekunud inflatsiooniandmed näitavad, et inflatsioonitempo aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooniväljavaadet mõjutavad ka hiljutised oodatust madalamad majandusaktiivsuse näitajad. Samal ajal on rahastamistingimused jätkuvalt piiravad.
Lähikuudel peaks inflatsioon ECB prognoosi järgi hoogustuma, enne kui naaseb järgmise aasta jooksul sihttasemele. Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve peaks samal ajal aegamisi veelgi taanduma ning kasumid peaksid osaliselt leevendama selle mõju inflatsioonile.
ECB nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2 protsendi juurde. Nõukogu hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Intressimäära otsused sõltuvad eelkõige EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele, lähtudes laekuvatest majandus- ja finantsandmetest, alusinflatsiooni dünaamikast ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususest. ECB nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos
Nõukogu otsustas kehtestada alates 23. oktoobrist hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,40 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,65 protsenti.
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.
Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPP-i raames tehtavad reinvesteeringud on kavas lõpetada 2024. aasta lõpus.
ECB nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPP-i portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.
Samal ajal kui pangad maksavad tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud vahendeid, hindab ECB nõukogu korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud ja nende tagasimaksed toetavad tema rahapoliitika kurssi.
