„Eesmärk on alustada sel aastal uue perioodi euroraha kasutamisega. Kolmandiku eurorahast suuname inimeste arendamisse ja heaolu tõstmisesse ehk haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks,″ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Samapalju läheb ka teadus- ja arendustegevusse ning ettevõtluse arendamiseks. Need on suunad, mis mõjuvad kogu riigi pikaajalisele arengule positiivselt.″
Partnerlusleppes on kokku lepitud rahastamisprioriteedid, eesmärgid ja oodatavad tulemused, euroraha kasutamise eeltingimused ning raha administreerimise üldine korraldus. Kokku on ELi fondide toetusmaht ligi 4,4 miljardit eurot. Sellele lisandub riigieelarve ja toetuse saajate panus.
„Euroraha planeerimisel vaatasime riigi arengut ja vajadusi tervikuna ja sõelusime välja kõige olulisemad valdkonnad,″ lisas Sikk. „Täname ka protsessis osalenud enam kui 200 kaasatud sotsiaalpartnerit ja valitsusvälist organisatsiooni, kes valikusse oma panuse andsid.″
Lisaks partnerlusleppele kinnitatakse peagi ka kolm rakenduskava (ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, maaelu ning merendus- ja kalandusfondi rakenduskava). Nendes on kirjeldatud toetuse kasutamise täpsemad eesmärgid ja oodatavad tulemused, meetmed ning nende rahastamine. Lisaks kuulutas president 17. juunil välja 2014.–2020. aasta struktuuritoetuse seaduse, mis tähendab, et Eesti on ka siseriiklikult valmis alustama euroraha kasutamist.
Partnerlusleppega saab tutvuda struktuuritoetuste veebist
