Eesti 2018. aasta eelarvekava on üldjoontes kooskõlas EL-i eelarvereeglitega, teatas komisjon. Komisjoni prognoosi kohaselt halveneb siiski Eesti struktuurne eelarvepositsioon -1,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mistõttu võib tekkida oht, et Eesti kaldub kõrvale seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Samas on Eesti riigivõla tase jätkuvalt alla 10 protsendi SKP-st, mis on madalaim võlakoormus EL-i riikide seas.

2018. aasta Euroopa poolaasta majandus-, eelarve- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükkel saab alguse ajal, mil euroalal ja EL-is toimub aktiivne majandustegevus, tööhõive tase on rekordiliselt kõrge ja töötuse määr on langemas tagasi kriisieelsele tasemele.

"Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid reforme, on Euroopa majandus- ja rahaliidu loomine veel lõpule viimata. Sellepärast peame kasutama praegust soodsat olukorda, et tugevdada veelgi majandus- ja rahaliitu ning muuta meie riikide majandused vastupidavamaks ja kaasavamaks. Eeloleval kuul esitame majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise ettepanekud," ütles euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.  

"Majandus- ja rahaliidu ülesehituse tugevdamine ei tähenda aga, et pole tarvis rakendada usaldusväärset eelarve-, majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Sellise poliitika rakendamine liikmesriikides on Euroopa poolaasta peamine eesmärk. Täna esitame arvamused eelarvekavade kohta ja õhutame neid liikmesriike, kelle puhul on oht, et nad ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, võtma vajalikke meetmeid oma eelarvepoliitika kohandamiseks," lisas Dombrovskis.

Majanduskasv aina kiireneb ja euroala majandus kasvab käesoleval aastal viimase kümne aasta kiireimas tempos. Kasvu mootor on olnud stabiilne eratarbimine, jõuline majanduskasv terves maailmas ja vähenev töötus. Majandus kasvab kõigis liikmesriikides ja ühtlasi paraneb tööturu olukord, kuid palgakasv on ikka veel aeglane. Soodsate rahastamistingimuste ja oluliselt parema majanduskliima toel on samuti elavnemas investeerimine, sest kadunud on ebakindlus. Euroala riikide rahandus on märkimisväärselt paranenud. Liikmesriigid on majandustsükli eri etappides, mistõttu rõhutatakse täna avaldatavates suunistes vajadust saavutada sobiv tasakaal majanduskasvu ja riikide rahanduse jätkusuutlikkuse vahel, eelkõige võlgade kõrge taseme alandamise kaudu.

Komisjon on lõpetanud euroala liikmesriikide 2018. aasta eelarvekavade hindamise, keskendudes sellele, kuidas nad täidavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Ta on vastu võtnud kokku 18 arvamust kõigi euroala liikmesriikide, välja arvatud Kreeka kohta.

Kuue liikmesriigi - Saksamaa, Leedu, Läti, Luksemburgi, Soome ja Madalmaade - eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks.

Lisaks Eestile on nelja liikmesriigi - Iirimaa, Küprose, Malta ja Slovakkia - eelarvekavad üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2018. aastaks. Kõnealuste riikide kavade elluviimisel võidakse mõnevõrra kõrvale kalduda nende keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

Viie liikmesriigi – Belgia, Itaalia, Austria, Portugal ja Sloveenia – eelarvekavade puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2018. aastaks jäävad täitmata. Kõnealuste liikmesriikide eelarvekavad võivad viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni vastavast kohandamiskavaga ette nähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Belgia ja Itaalia puhul prognoositakse, et nad ei suuda kinni pidada ka võla vähendamise sihttasemest.

Prantsusmaa ja Hispaania suhtes kohaldatakse endiselt stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa.

Võttes arvesse, et liikmesriigid on majandustsükli eri etappides, kutsutakse liikmesriike majanduskasvu analüüsi raames soodustama investeerimist, et toetada selle kaudu majanduse elavdamist ning suurendada tootlikkust ja pikaajalist majanduskasvu. Lisaks soovitab komisjon viia ellu täiendavaid struktuurireforme, mida on tarvis selleks, et muuta Euroopa majandus stabiilsemaks, kaasavamaks, tootlikumaks ja vastupidavamaks.

Riigid peaksid komisjoni teatel oma eelarvepoliitika kujundama nii, et nad saavutaksid sobiva tasakaalu oma rahanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja majanduse elavdamise toetamise vahel. Esmajoones tuleks alandada kõrget võlataset ja moodustada uusi eelarvereserve. Sellele võib kaasa aidata maksudest hoidumist võimaldavate lünkade kõrvaldamine, riigi rahanduse struktuuri kvaliteedi parandamine või sihipärasemate kulutuste tegemine. Läbivaks prioriteediks on sotsiaalne õiglus ja Euroopa poolaastasse lõimitakse alates nüüdsest ka Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja õigused.