Sanktsioonid on Venemaale kehtestatud seoses Krimmi annekteerimise ning Ukrainas jätkuva kriisiga, mille lahendamiseks Moskva Lääne hinnangul piisavalt oma mõju ei kasuta. Sanktsioonide tähtaeg oleks saanud ümber 31. juuliga, neid pikendatakse tavaliselt poole aasta kaupa.
"Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid on seotud Minski lepete täieliku täitmisega. Kuigi olukord Ukraina idaosas on mõnevõrra rahunenud, on relvarahu rikkumine seal igapäevane. Venemaa poolt ei ole edasiminekut Minski lepete täitmise osas toimunud, Venemaa destabiliseeriv tegevus Ukrainas jätkub ja sellest tulenevalt on sanktsioonide pikendamine igati põhjendatud," ütles välisminister Marina Kaljurand kommentaariks sanktsioonide pikendamise otsusele.
Kehtivad piirangud hõlmavad relvade, kahesuguse kasutusega kauba ja energiatööstuses kasutatava tundliku tehnoloogia eksportimise ning seotud teenuste osutamise keeldu, relvade puhul ka impordi- ja seotud teenuste osutamise keeldu, teatud finantsinstrumentide omandamise keeldu ning teatud ettevõtetele laenu ja krediidi andmise keeldu.
Pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aasta märtsis jätkus Venemaa poolt Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ka Ukraina idaosas. EL otsustas 31. juulil 2014 kehtestada laiaulatuslikud majandussanktsioonid, sest Venemaa ei tõkestanud relvade, varustuse ja võitlejate liikumist üle Ukraina-Venemaa piiri ega viinud piirialalt vägesid välja.
Samuti ei kasutanud Venemaa aktiivselt oma mõju ebaseaduslikult relvastatud rühmade üle, et saavutada juurdepääs 17. juulil 2014 Ukraina idaosa kohal alla tulistatud Malaysian Airlines'i lennu MH17 õnnetuspaigale. Katastroofis hukkus 298 inimest, kellest 211 olid EL-i kodanikud. Piiravaid meetmeid täiendati 2014. aasta septembris seoses hulga võitlejate ja relvade liikumisega Venemaa territooriumilt Ukraina idaossa ning Venemaa relvajõudude agressiooniga Ukraina pinnal.
