Leppe poolt hääletas 660 ja vastu viis seadusandjat, erapooletuid oli 32.
Lepe sündis pikkade ja raskete läbirääkimiste järel jõulude ajal, vaid veidi aega enne Suurbritannia EL-ist lahkumise üleminekuaja lõppu. Sestsaadik on lepet EL-is juba ajutiselt rakendatud.
Euroopa Parlament hääletas täna kõige kaugemaleulatuva kokkuleppe üle, milleni Euroopa Liit on kolmanda riigiga kunagi jõudnud,
ütles parlamendi spiiker David Sassoli.
"See võib luua aluse, millele ehitame uue tulevikkuvaatava EL-i ja ÜK suhte," ütles ta ja hoiatas, et parlamendi liikmed jälgivad leppe täitmist ega "aktsepteeri mingit tagasiminekut Briti valitsuselt".
"Teil ei saa olla EL-i liikmesuse hüvesid, kui olete väljaspool," rõhutas Sassoli, lisades, et see lepe aitab leevendada kõige rängemaid tagajärgi.
Ka Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen kinnitas lõppdebatil parlamendis, et leppel on teravad hambad ja kui London sellest kõrvale kaldub, siis on sellel tagajärjed.
Briti Brexiti-minister David Frost tervitas lepet ja kirjutas Twitteris, et loodab uue peatüki alustamisele eurooplastega, kus toimub "sõbralik koostöö võrdsete ja suveräänsete" osapoolte vahel.
Euroopa Liit viivitas leppe lõpliku heakskiiduga muu hulgas seetõttu, et Suurbritannia pole rakendanud kokkulepitud tollikontrolli Põhja-Iirimaal.
Hääletus Euroopa Parlamendis lõpetab viis aastat kestnud Brexiti-saaga, kuid viimase aja rahutused Põhja-Iirimaal kõnelevad sellest, et lepingu rakendamisega seotud pinged ei vaibu.
Kaubavahetus üle La Manche'i väina on järsult langenud – lepingu rakendamise esimese kahe kuuga vähenes see poole võrra.
