Esialgses plaanis nähti ette, et taastekava koosneb 440 miljardi euro suurusest toetuselemendist, mis kuuluks jaotamisele eelarve kõigi rubriikide vahel. Lisaks kavandati anda tagatistena 60 miljardit eurot ning ligikaudu 250 miljardit eurot kavatseti anda liikmesriikidele laenudena. Taastemeetmete rahastamiseks võtab komisjon liidu nimel finantsturgudelt kuni 750 miljardit eurot laenu perioodil 2021–2024.
Laenu võimaldamiseks kasutaks komisjon manööverdamisruumi – pikaajalise eelarve omavahendite ülemmäära (rahaliste vahendite maksimaalne summa, mida liit võib liikmesriikidelt oma rahaliste kohustuste katteks taotleda) ja tegelike kulutuste ülemmäära (mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmäär) vahet. Omavahendite ülemmäära plaaniti suurendada erandkorras ja ajutiselt 0,6 protsendipunkti võrra. See suurendamine toimuks lisaks omavahendite püsivale ülemmäärale – 1,4 % ELi kogurahvatulust. 0,6 protsendipunkti võrra suurenduse kehtivus lõpeb siis, kui kõik vahendid on tagasi makstud ja kõik kohustused lõppenud. Kui tagatiseks on ELi eelarve manööverdamisruum, saab EL emiteerida võlakirju suhteliselt soodsatel tingimustel, võrreldes paljude üksikute liikmesriikidega.
Kaasatud vahendid makstakse tagasi tulevastest ELi eelarvetest pärast 2027. aastat ja hiljemalt 2058. aastaks. Need laenud maksavad tagasi laenu võtvad liikmesriigid. Selleks et lihtsustada kaasatud turupõhiste vahendite tagasimaksmist ja aidata veelgi vähendada survet liikmesriikide eelarvetele, kavatses EK teha finantsperioodi 2021–2027 hilisemas etapis ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta (mis lisanduvad juba kavandatutele). Need on tihedalt seotud ELi prioriteetidega (kliimamuutused, ringmajandus ja õiglane maksustamine).
Kuhu raha läheb?
Taastepaketi raha kasutamiseks nähti ette nö kolm sammast:
1. SAMMAS
Liikmesriikide toetamine kriisist taastumisel, selle põhjustatud kahjude parandamisel ja kriisist tugevamana väljumisel. See hõlmab mitmesuguseid vahendeid investeeringute ja reformide toetamiseks liikmesriikides, suunates need sinna, kus kriisi mõju on kõige suurem ja vastupanuvõimet tuleb kõige enam parandada.
- uus 560 miljardi euro suurune taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mida kasutatakse investeeringuteks ja reformideks taaste ja vastupanuvõime huvides;
- algatuse REACT-EU kaudu eraldatakse praegusest kuni 2022. aastani 55 miljardit eurot ühtekuuluvus-poliitika täiendavaks rahastamiseks;
- Euroopa Sotsiaalfond+ muutmine;
- ettepanek suurendada õiglase ülemineku fondi 40 miljardi euroni;
- ettepanek suurendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvet 15 miljardi euro võrra.
2. SAMMAS
Majanduse käimalükkamine ja erasektori investeeringute taaskäivitamine
- uus maksevõime toetamise rahastamisvahend kasutab ELi eelarvetagatist erasektori vahendite kaasamiseks, et kiiresti toetada Euroopa elujõuliste ettevõtete omakapitali kõigis majandussektorites;
- tugevdatud programm „InvestEU“, mis sobib majanduse taastamise ajal investeeringute kaasamiseks ja liidu poliitika toetamiseks sellistes valdkondades nagu kestlik taristu, innovatsioon ja digiteerimine;
- programmi „InvestEU“ raames strateegiliste investeeringute rahastu, et suurendada Euroopa vastupanuvõimet, luues elutähtsates tarneahelates Euroopa tasandil strateegilise autonoomia.
3. SAMMAS
Kriisist saadud kogemuste kasutamine ja Euroopa strateegiliste probleemide lahendamine:
- uus 9,4 miljardi euro suurune tervishoiuprogramm „EL tervise heaks“, et tagada liidu jaoks otsustava tähtsusega suutlikkus reageerida kiiresti tulevastele kriisidele;
- liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rescEU suurendamine 2 miljardi euro võrra;
- programmi „Euroopa horisont“ suurendamine 94,4 miljardi euroni;
- naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi suurendamine 86 miljardi euroni uue välistegevuse tagatise kaudu ning täiendavalt 1 miljard eurot Euroopa Kestliku Arengu Fondile; humanitaarabi rahastamisvahendile täiendavalt 5 miljardit eurot.
- Selle esialgse kava osas käisid liikmeriikide vahel tulised vaidlused ja lõpuks 21. juulil jõuti kokkuleppele, milles muudeti just laenude ja toetuste suhet ning programmidele kavandatud vahendite summasid.
Lõplik kokkulepe
Komisjonile antakse omavahendite otsuses volitused laenata NGEU jaoks kapitaliturgudelt liidu nimel rahalisi vahendeid kuni 750 miljardit eurot 2018. aasta hindades ja uus netolaenuvõtmine lõpetatakse hiljemalt 2026. aasta lõpus. Liit kasutab kapitaliturgudelt laenatud rahalisi vahendeid üksnes COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemiseks ning laenatud rahalisi vahendeid võib kasutada laenudeks kuni summas 360 miljardit eurot ja kulutusteks kuni summas 390 miljardit eurot.
Tagasimaksekava koostatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, et tagada kohustuste pidev ja prognoositav vähenemine kuni 31. detsembrini 2058. Summasid, mida ei ole kasutatud ette nähtud intressimakseteks, kasutatakse ennetähtaegseteks tagasimaksete tegemiseks enne mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 lõppu miinimumsummas, mida võib suurendada üle kõnealuse taseme tingimusel, et kasutusele on võetud uued omavahendid. Kuna taastetoetus on vaja kiiresti kasutusele võtta, on oluline luua õiged tingimused investeerimisprojektide ja eriti taristu valdkonna investeerimisprojektide kiireks rakendamiseks.
Komisjonil palutakse esitada enne Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumist ettepanekud, kuidas menetlusi liikmesriikides saaks kiirendada ja hõlbustada. NGEUga täiendatud programmi juriidilised kohustused võetakse 31. detsembriks 2023. Seonduvad maksed tehakse 31. detsembriks 2026.
NGEU kohased summad üksikutele programmidele on järgmised:
- taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend: 672,5 miljardit eurot millest laenud: 360 miljardit eurot millest toetused: 312,5 miljardit eurot
- REACT-EU: 47,5 miljardit eurot
- programm „Euroopa horisont“: 5 miljardit eurot
- programm „InvestEU“: 5,6 miljardit eurot
- maaelu areng: 7,5 miljardit eurot
- õiglase ülemineku fond (JTF): 10 miljardit eurot
- RescEU: 1,9 miljardit eurot
- kokku: 750 miljardit eurot
Reeglina ei ületa laenude maksimaalne maht ühegi liikmesriigi puhul 6,8% tema kogurahvatulust. Liikmesriigid koostavad riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, milles esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava aastateks 2021–2023 ning Kavad vaadatakse läbi ja vajaduse korral neid kohandatakse 2022. aastal, et võtta arvesse 2023. aastaks ette nähtud rahaliste vahendite lõplikku jaotust. Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskavasid kahe kuu jooksul pärast nende esitamist.
Kriteeriumid, mis puudutavad riigipõhistele soovitustele vastavust ning liikmesriigi majanduskasvupotentsiaali, töökohtade loomise ning majanduse ja sotsiaalse vastupanuvõime suurendamist, peavad saama hindamisel kõrgeima hinde ning positiivse hinnangu saamise eeltingimuseks on ka rohelisele majandusele ülemineku ja digiülemineku tõhus toetamine.
Järeldus – selleks, et Eesti osa EL rahalaevadest ikka pärale jõuaks on kõigepealt vaja Eesti riigil koostada taaste – ja vastupidavuskava. Lisaks on täita kliimaeesmärke ja vastata EK riigipõhistele soovitustele.