Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ütles BNS-ile, et kindlasti on olemas terve hulk tootmisvõimsusi, millega ei ole mitte midagi peale hakata. "Natuke aega seisavad ja siis kantakse maha või püütakse maha müüa."

Ta selgitas, et tootmisvõimsused jäävad üle nendes ettevõtlustes, mis tegelesid odava tootmisega. "Me ei saa Hiinaga konkureerida." Samuti on tootmisvõimsuseid üle mitmetel siseturule suunatud valdkondadel, näiteks ehituses. "Tehnika lihtsalt vananeb, küsimus on, kaua tehnika seisab," ütles Lauri.

Ta lisas, et neis tootmissektorites, kus on olemas kasv, on tootmisvõimsustest juba puudu. "Sinna tuleb kindlasti sisse panna, küsimus on selles, kust kohast investeeringuteks raha võetakse. Laenu ettevõtetele siiski antakse, kui on olemas selged väljavaated. Paljudel tugevamatel ettevõtetel säilsid ka kriisi ajal reservid," rääkis Lauri.

Tarbimise ja sisenõudluse kohta lausus Lauri, et heal juhul on aasta lõpus oodata tarbimise kasvu. "Arvestades hinnatõusu, siis on see võimalus läinud väiksemaks. Reaalselt tuleb aastane tarbimise kasv järgmisel aastal. Tööpuudus on kõrge, inimesed ei taha kulutada, vaid säästavad."

LHV analüütik Nils Vaikla sõnul on Euroopa Komisjoni majandusprognoos kooskõlas LHV ootustega. "Praegusel välisnõudlusel baseeruv Eesti majanduskasv on kandumas üle siseturule. Tulevaks aastaks prognoosime eratarbimise kasvu, mis hakkab ekspordi kõrval majanduskasvu panustama," rääkis Vaikla BNS-ile.

"Eksportivate ettevõtete tootmisvõimsus on juba praegu jõudnud buumieelsele tasemele, mis tähendab, et ees ootavad investeeringud mängivad majanduskasvus samuti olulist rolli," märkis Vaikla. Ta lisas, et samal ajal on siseturule orienteeritud ettevõtetes oluline osa tootmisteguritest seni rakendamata, mistõttu Eesti kasvupotensiaal jääb varasemate aastate omale alla.

Nordea analüütik Tõnu Palm ütles BNS-ile, et siiani jagub ettevõtetel vabu tootmisvõimsusi, mis lubavad tööstustoodangu kiire kasvu jätkumist. Tema sõnul muutub kahtlemata järgmisel kahel aastal aktuaalseks panustamine investeeringute kasvu, et toetada tootmismahtude kasvu kiiremalt arenevates tööstusharudes. "Seega on uued investeeringud kahtlemata vajalikud Euroopast kiirema kasvu säilitamiseks," märkis Palm.

Euroopa Komisjoni esmaspäeval avaldatud majandusprognoosi järgi peaks Eesti majandus kasvama tänavu 2,4%, tuleval aastal 4,4% ja ületuleval aastal 3,5%. Komisjoni sõnul on euroalaga liitumine suurendanud usaldust Eesti majandusse.

Komisjon märkis Eesti kohta käivas ülevaates, et Eesti majanduse kasvupotentsiaal jääb keskpikas perspektiivis üksnes kolmandiku tasemele sellest, mis see oli enne kriisi. Komisjoni hinnangul on ebaselge, kui palju kasvupotentsiaali Eestil on, arvestades, et osa tootmisvõimsustest ei pruugi kriisi järel olla kasutatavad.

Komisjon märkis, et majanduskasv on Eestis sõltuvuses välisnõudlusest ning kuigi eratarbimine hakkab selle aasta lõpus taastuma, on eratarbimise kasvu aastases arvestuses oodata aastatel 2011-2012. Samas jääb eratarbimine alla kriisieelsele tasemele.

Komisjon toob välja, et kodumajapidamised tegelevad hetkel säästmisega ja laenukohustuste vähendamisega. Majapidamiste finantskäitumise määramatus on komisjoni sõnul Eesti sisetarbimise hindamisel suurimaks riskiks, seda nii prognoosi kergitamise kui langetamise osas.

Ettevõtete investeeringute kohta tootmisesse seisab komisjoni ülevaates, et aastast kasvu võib oodata selle aasta lõpus, tuleval aastal peaks investeeringud kiirenema ja nende kõrge tase jätkuma ka aastal 2012. Kuigi hetkel on uuringute järgi komisjoni sõnul osad tootmisvõimsused veel vabad, ei sobi osa tootmisvõimsustest uue kasvufaasi struktuuriga ning need tuleb välja vahetada. Investeeringud sõltuvad aga finantssektori kindlustundest ja laenupoliitikast, aga ka majanduse väljavaatest.

Eesti majanduskasvu nii keskmises kui pikemas perpektiivis võib tugevalt ka mõjutada aina enam strukturaalseks muutuv tööpuudus. Kuigi ettevõtete kapitaliseeritus järk-järgult paraneb, jääb kapitali hulk oluliselt väiksemaks võrreldes buumiajaga. Seega toimub Eesti majanduskasv tulevatel aastatel pigem rahulikus tempos.

Eesti inflatsiooniks ootab komisjon sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal vastavalt 2,7%, 3,6% ja 2,3%. Tööpuudus peaks langema selle aasta 17,5%-lt tuleval aastal 15,1% ja ületuleval aastal 13,6%-ni.

Inflatsiooni kohta märkis komisjon, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal saavad hinnatõusu osas järjest tähtsamaks sisemaised tegurid. Arvestades suhteliselt kõrget inflatsiooni kriisi eel, on risk, et praegused arengud hindade osas võivad mõjutada ootusi ja survestada nii eratarbimist kui majanduse taastumist, märkis komisjon.

Valitsussektori eelarvedefitsiit sisemajanduse koguprodukti suhtes kasvab prognoosi järgi tänavuselt 1,0 protsendilt 1,9 protsendini tuleval ja 2,7%-ni ületuleval aastal. Valitsuse võlatasemeks sisemajanduse koguproduktist pakub komisjon 2012. aastal 11,7 protsenti, 2011. aastal 9,5% ja sel aastal 8,0%.

BNS