Olgugi, et maailmamajanduses oli näha selgeid languse märke, olid
rahandusministeeriumi majandusprognoosid finantsturu rahvusvahelise
usalduskriisi taustal endiselt optimistlikud, leiab riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul näitab 2009. aasta riigieelarve menetlemine
eriti ilmekalt, et majanduskriisi algust ja tõsidust ei osatud õigel
ajal hinnata. Kui Eesti majandus oli langenud juba 10 protsenti, saatis
valitsus riigikogule heakskiitmiseks eelarve, mis arvestas 2009. aastal
2,6-protsendise majanduskasvuga. Tegelikkuses ootas Eesti majandust ees
14-protsendine majanduslangus ning nendes tingimustes tuli
eurokriteeriumide täitmiseks vähendada valitsussektori kulusid ja leida
lisatulusid kokku ligi 20 miljardi krooni ulatuses.
Eelarvepuudujäägi hoidmisel lubatud piires ei saa riigikontrolli sõnul
jätta tähelepanuta asjaolu, et 2009. aasta lõpus ei toimunud
riigiasutuste tavapärast kulurallit. Üleskutse hoiduda vaba raha
kulutamisest tõi tulemusi. Samas märgib riigikontroll, et eelmise aasta
üks suuremaid kulude kokkuhoiu allikaid oli küll riigi tegevuskulude
vähendamine, kuid kärped pole avalikus sektoris toimunud võrdselt.
Näiteks riigiasutustes töötavate ametnike keskmine palk on vähenenud 10
protsenti, riigi äriühingute, sihtasutuste ning avalik-õiguslike
juriidiliste isikute keskmine palk aga ühe protsendi võrra.
Erakorralised tulud ja otsustav kärpimine tõid küll euro, kuid
riigikontroll rõhutab, et selle pingutuse hind pole teada. Riigikontroll
märgib, et 2009. aasta lisaeelarvetes ja kokkuhoiumeetmeid selgitavates
materjalides pole infot selle kohta, kuidas mõjutab kokkuhoid riigi
valdkondade eesmärke. Riigikontroll toob ka välja, et kulude vähendamise
kõrval muutis valitsus oma tegevuskava mullu kuus korda, kuid valdavalt
on korrigeeritud eesmärkide saavutamise tasemeid ilma selgitusteta.
