Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 2,4%.
I kvartalis oli SKP jooksevhindades 3,71 miljardit eurot (58,04 miljardit krooni).
SKP kasvu mõjutas enim töötleva tööstuse lisandväärtuse jätkuvalt kiire
kasv (29%). Töötleva tööstuse panus SKP kasvu oli 3,9 protsendipunkti.
Enim mõjutas selle tegevusala lisandväärtuse kasvu raadio-, TV-,
sideseadmete ja -aparaatide tootmine. Suurema mõjuga olid veel puit-,
keemia- ja metalltoodete tootmine. Töötleva tööstuse lisandväärtus
suurenes peamiselt ekspordi toel. Samas muutus SKP kasv
laiapõhjalisemaks teiste tegevusalade mõju suurenemise tõttu. Suure
panuse SKP kasvu andis veel veonduse, laonduse ja side, muu äritegevuse
ning ehituse lisandväärtus. Pärast kaks ja pool aastat kestnud
vähenemist ehituse lisandväärtus I kvartalis suurenes. Eelmise aasta
sama kvartaliga võrreldes suurenes nii hoonete kui ka rajatiste
ehitamine ning ehituse lisandväärtus kasvas 23%. Ehituse lisandväärtuse
suur kasv tulenes ka eelmise aasta madalast võrdlusbaasist.
Oluliselt mõjutas SKP suurenemist neto-tootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksude laekumiste kiire kasv.
Metsamajanduse, kalapüügi, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning
finantsvahenduse tegevusala lisandväärtus vähenes. Elektrienergia-,
gaasi- ja veevarustuse lisandväärtuse kahanemisele aitas kaasa
elektrienergia ekspordi kasvu aeglustumine. Finantsvahenduse
lisandväärtus kahanes kindlustuse tegevusala toodangu vähenemise ning
kindlustuse kahjunõuete suurenemise tõttu. Tegevusalade, mille
lisandväärtus vähenes, osatähtsus kogulisandväärtuses oli I kvartalis
12% (IV kvartalis 28%).
Tegevusalade lisandväärtuse kasv, I kvartal 2011
I kvartalis suurenes hõivatute ning töötatud tundide arv. Sellega aeglustus kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkuse kasv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7 protsendini. Tööjõu tunnitootlikkuse kasv aeglustus kolmandat kvartalit järjest. Tootlikkus on arvutatud residendist tootmisüksuste ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulude vähenemine on aeglustunud. I kvartalis vähenesid tööjõu ühikukulud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes protsendi võrra.
Sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes 13%-ni, seda eelkõige ettevõtete varude suuremise tõttu. Sisenõudluse kasvu toetas veel kapitali kogumahutus põhivarasse ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine (vastavalt 12% ja 5%). Kapitali kogumahutus põhivarasse suurenemist mõjutasid peamiselt ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemist mõjutas aga enim eluaseme- ja transpordikulutuste suurenemine.
I kvartalis kasvas kaupade ja teenuste eksport ja import hinnamõjusid arvestades 39%. Kaupade eksport kasvas 53% ning kaupade import 45%. Enim mõjutas seda raadio-, TV-, sideseadmete ja -aparaatide sisse- ja väljaveo kasv. Kuigi kaupade ja teenuste eksport Eestist on jätkuvalt impordist suurem, vähenes vahe I kvartalis koos impordimahtude kasvuga järsult. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli 1,3%. Veel eelmise aasta IV kvartalis oli see 7,4%.
08.09.2011 avaldab Statistikaamet revideeritud SKP aegrea alates 2002. aastast. Täpsemalt revideerimiste kohta saab lugeda SIIT .
Statistikaamet
