38 protsenti küsitluses osalenud Eesti inimestest peab riiklikku võlakirja stabiilseks võimaluseks raha väärtuse säilitamiseks, 29 protsenti riskantseks investeeringuks ja 33 protsenti ei oska seda hinnata.
Uuringu käigus küsiti inimeste arvamust, kas riik võiks vajadusel laenata raha välisturgudelt või Eesti enda inimestelt ja ettevõtjatelt. 28 protsenti vastanutest arvab, et laenata võiks Eestist, 25 protsenti välisturgudelt ja 47 protsenti ei oma ses küsimuses seisukohta, teatas Nasdaq Tallinna börs.
Riigi võlakirja ostmist kaaluks 27 protsenti Eesti inimestest. Nendest omakorda 53 protsenti peamiselt põhjusel, et see on paindlik ja madala riskiga investeering. 23 protsenti kaaluksid võlakirjade ostmist esmajoones patriotismist ning teine sama palju juhul, kui võlakirjal on hoiuse intressi ületav tootlus. Profiililt tunneks riigi võlakirjade märkimise vastu suurimat huvi üle 30-aastane kõrgharidusega ettevõtja, maakondade lõikes on kõrgeim huvi Hiiumaal, Läänemaal ja Põlvamaal.
"Arutasime just eelmisel nädalal ekspertidega, kas riik võiks võtta laenu oma inimestelt," ütles Tallinna börsi juht Kaarel Ots. "Uuringu tulemused peegeldavad, et sellele on mõelnud ka Eesti inimesed ise. Pangakontodel seisab 12 miljardi euro jagu raha. Suur osa sellest on seal tõenäoliselt ka aasta pärast, aga kindlasti leidub palju neid eraisikuid ja ettevõtteid, kes oleks valmis riigile laenama, kui protsess on lihtne ja eesmärk arusaadav," leiab Ots.
Eesti riik on alates 2020. aastast emiteerinud nii pikaajalisi kui lühiajalisi võlakirju. Mai lõpu seisuga on investorite portfellides 4 miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Kas järgmisi võlakirju emiteeritakse ka jaeinvestoritele, pole riik veel otsustanud.
Uuringu viis läbi turu-uuringufirma Norstat, selles osales 1000 Eesti inimest vanuses 18–74 eluaastat.
