Ilves ütles aasta ettevõtja väljakuulutamisel peetud kõnes, et languse käigus said kõigile selgemaks Eesti majanduskeskkonna struktuursed probleemid, mille lahendamisega tuleb jätkata ka siis, kui hullem näib olevat juba selja taga.

"Siin ei saa aga jätta ütlemata: näiteks IT-ettevõtjad rääkisid juba kriisi ajal ja tööpuuduse kõrgpunktis, et Eestis napib inseneri ettevalmistusega tööjõudu. Sama kuulsin ma Kehtna ametikoolis, kuid veidi teise nurga alt. Sealsete koolijuhide sõnul peaks kutseharidusasutustel olema tihedam side ettevõtjatega, kes saaksid ettevaatavalt öelda, millised erialad on meie riigis tulevikus vajalikud," rääkis Ilves, kelle sõnul kriis seega mitte ei pehmenda, vaid toob teravalt välja kitsad kohad Eesti insenerhariduse andmises nii kutse- kui ka kõrgkoolides.

Tema sõnul kinnitab statistika, et Eesti majandus on naasnud kasvu rajale, mis tuleb loodetavasti laugem ning lubab kõigil - ettevõtjatel, töötajatel, aga ka poliitilistel otsustajatel - teha rahulikumalt ja täpsemalt pikaajalisi plaane.

Ilves märkis, et viimase paari aastaga on Eesti alustavate ettevõtete maastik kordades aktiviseerunud, ka on suurenenud efektiivsus. "See pani küll majanduse uuesti kasvama, kuid ei vähenda niipea tööpuudust. Samuti ei saa tulevik kujuneda edukaks ainult uute ettevõtete toel. Majanduse kohanemine peab olema laiem ja hõlmama ka juba ammu tegutsevaid ettevõtteid," lausus ta.

Ta avaldas lootust, et raskuste aeg on õpetanud inimesi vaatama majandusele ka teisiti kui ainult läbi konjunktuuri kõrg- ja madalseisu prisma. Selline lähenemine taandab kriisile reageerimise tema sõnul pelgalt kulude kokkuhoiuks või eluspüsimiseks paremate aegade saabumiseni.

Ilvese sõnul on Eesti konkurentsivõime mõõdupuu hinna kõrval ennekõike kvaliteet. "Maailmaturul kehtivad muidugi mõlemad, kuid võitjad on tulevikus ikkagi need, kes täna panustavad kvaliteeti, mitte ainult odavasse hinda ja madalatesse tootmiskuludesse," ütles ta ja lisas, et Eestil pole võimalik edasi minna, kui jääda lootma viimastel aastakümnetel edu toonud konkurentsieelistele, kuna alati jääb maailmasse piisavalt palju riike, kus on Eestist odavam toota.

Ilvese kinnitusel on väljapääsuks toota hästi ja kiiresti ning rahuldada üha paindlikumalt turu muutuvaid vajadusi. Tema sõnul tuleb vajadusel uue aja nõudmistele vastavaks kohendada maksu- ja haridussüsteem, Eestis hoida andekaid noori ning pakkuda riigist erinevatel põhjustel ja aegadel lahkunutele ahvatlust tagasi tulla. "Kui mitte füüsiliselt, siis kindlasti oma uues elukohas Eesti ettevõtlusse, Eesti teadusesse, kultuuri ja seeläbi meie ühiskonda panustades," ütles ta.

"Kui me suudame sellest kõigest, ka teiste vigadest õppida, alles siis saame kunagi hiljem, aastate pärast öelda, et seda kriisi ei lasknud Eesti raisku," lisas Ilves.

BNS