Ilves ütles Münchenis Ludwig-Maximiliani ülikooli tudengitele peetud
ettekandes, et eelarvepoliitiline vastutustunne antud käsitlusviisi
puhul on siiski vaid osa laiemast pildist. Vaadates Euroopa Liidu maade
riigivõla ja eelarvepuudujäägi suurust ning üldisi majandusnäitajad,
siis näeme, et meie ühenduse postkommunistlikud riigid on reageerinud
majanduskriisi raskustele märksa jõulisemalt kui nii-öelda vana Euroopa,
sõnas president pressiesindaja teatel.
"Teatud riikide vahel tekib paljudes valdkondades sarnasusi, kuid samas
tekib Euroopas riikide rühmade vahel ka erinevusi. See sarnastumine ja
eristumine lihvib tasapisi, aga järjekindlalt maha arengutaseme
erinevused, mille surus Euroopale peale külm sõda oma lõhedega, mis
lubasid osal Euroopast nautida viiskümmend aastat majanduskasvu, samal
ajal kui teine osa Euroopast stagneerus," nentis Ilves. "Euroopa Liidu
liikmesriikide jagunemine vanadeks ja uuteks või idaks ja lääneks pole
enam nii lihtne nagu kümme aastat tagasi. Euroopa käsitlusviis on
muutumas, sest olukord on muutunud - seda suuresti maailma ja eriti
Euroopat tabanud majanduskriisi tõttu."
Eesti riigipea sõnas, et kuigi olukord on muutunud, on teatud arusaamad
Euroopas visad kaduma. "Näiteks vanad liikmesriigid saavad ühisest
põllumajanduspoliitikast kolm korda suuremaid toetusi kui uued, kuigi
uute liikmesriikide jaoks on turg sama. Me kõik oleme samal siseturul,
kus seemned, väetised, põllumajandusmasinad ja kütus maksavad kõigile
sama palju, kuid osa Euroopast saab lihtsalt kolm korda rohkem raha,"
ütles Ilves.
BNS
