Vaatamata naftahindade tõusule, on inflatsioon meil püsinud 3 protsendi juures. Seda on võimaldanud toidu hinnatõusu jätkuv aeglustumine. Naftahinnad on kasvanud nõudluse, pakkumiste piirangute ning geopoliitiliste riskide suurenemise mõjul pea 50 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Selle tulemusena on kütused kallinenud 14 protsenti, millest väikese osa moodustab bensiini aasta alguse aktsiisimäära tõus. Energiatoodetest võib välja tuua ka möödunud aasta sügisel ja talvel valitsenud ebasoodsatest ilmaoludest tingitud ahikütte kallinemist.
Toiduhindade tõus on selle aasta jooksul märgatavalt aeglustunud (mais 2,9 protsendini) ning on nüüdseks lähedane euroala keskmisele. Kui aasta alguses põhjustasid aiasaadused olulist toiduhindade tõusu, siis maikuus nende toodete hinnatõus peatus.
Mais osutus inflatsioonierinevus euroalaga viimase aja väikseimaks ning suurema osa erinevusest moodustavad maksumeetmed. Kui praegu ulatub maksumeetmete panus inflatsiooni pea 0,9 protsendini, siis juulist taandub välja aastatagune lahja alkoholi aktsiisimäära tõus 0,4-protsendise panusega. Selle arvel hakkab inflatsioon ka aasta teisel poolel pidurduma.
