Simson viitas kavandatavale kütuseaktsiisi märkimisväärsele tõstmisele. Küsija soovis teada, kas selline hinnatõus on ministri hinnangul normaalne.
Reinsalu põhjendas kavandatavat aktsiisitõusu. Ta rõhutas, et valitsus on võtnud eesmärgiks säilitada riigieelarve struktuurne tasakaal, nagu näeb ette ka riigieelarve baasseadus. Reinsalu märkis, et valitsus planeerib oma poliitilise programmi elluviimiseks mitmeid positiivseid algatusi. Need on järgmisel aastal maksuvabatulu tõstmine 170 euroni, aga ka näiteks kodutoetuse programmi laiendamine paljulapselistele peredele, lapsetoetuse tõus, samuti pensionide maksuvabatulu tõstmine, mis oleks seotud keskmise pensioniga.
„Sellega seoses on valitsusliit planeerinud ka mitmeid katteallikaid. Üks neist on mootorkütuse aktsiisi tõus,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et mootorkütuse hinna määrab lisaks maksudele ennekõike maailmaturul toimuv. „Valitsuse praegune kava on diiselkütusel tõsta aktsiisi 2015. aastal 14 protsenti ning järgnevatel aastatel 10 protsenti. Diiselkütuse ja bensiini aktsiisi puhul on üldiselt tegu 10 protsendilise maksutõusuga,“ märkis Reinsalu.
Ta pidas oluliseks, et lähiajal rahandusministeerium arutaks need asjad läbi ettevõtlusorganisatsioonidega, keda see muudatus kõige enam puudutab. Reinsalu nentis, et loomulikult tuleb kõikide aktsiisitõusude puhul arvesse võtta, kas ja millisel määral tõstavad aktsiise naaberriigid, samuti kütuseturu olukorda ja tarbijate käitumist. „Kui olukord nõuab, tuleb olla valmis tegema kavades ka korrektiive,“ ütles Reinsalu. Tema sõnul lähtub praegune kavandatav kütuseaktsiisi tõus nominaalse keskmise palga kasvust. Arvestatakse, et seoses keskmise palga kasvuga inimeste ostujõud suureneks, mitte ei kahaneks.