Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes möödunud aasta novembris aastases võrdluses 5% ning aasta esimese 11 kuu müügitulu keskmine kasv (6%) oli viimase kolme aasta kiireim, oli selle tugeva numbri taga peamiselt kiirenenud hinnakasv. Inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu novembris hoopis vähenes protsendi võrra ning 11 kuu keskmiselt kasvas see näitaja vaid 1,5%, mis oli pärast 2010. aastat nõrgim tulemus.
Sel aastal peaks elanike ostujõu paranemine tarbimist ja jaemüüki suurendama
Jaemüügi mahukasv on aeglustunud, vaatamata sellele, et möödunud aastal jätkus tarbijate kindlustunde paranemine, mis on praeguseks tõusnud tublisti üle ajaloolise keskmise. Kui tarbijate kindlustunne suuremate ostude tegemiseks jätkab paranemist, siis nende optimism oma finantsolukorra suhtes on tasapisi hakanud taanduma. See on ka mõistetav, kuna möödunud aastal aeglustus inflatsiooni kiirenemise tõttu Eesti inimeste netopalga reaalkasv. See on ka üheks jaemüügi kasvu aeglustumise põhjuseks. Selle aasta algusest järsult tõstetav tulumaksuvaba miinimum parandab aga olulise osa töötajate ostujõudu, mis peaks nende tarbimist suurendama.
Kaubanduskeskuste osakaal jaemüügis on vähenemas
Ligikaudu 42% jaemüügikäibest tuli möödunud aastal kaubanduskeskustest. Samas on nende jaemüügiettevõtete osakaal viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, samas kui majatarvete, ehitusmaterjalide ja kodumasinate jaemüügi osakaal (möödunud aastal 12%) on tasapisi tõusnud. Umbes samasugune proportsioonide muutus toimus ka 2006–2007 buumiaastatel, kuigi siis oli see muutus oluliselt kiirem.
Jaemüügi mahu kasv Eestis EL-i keskmine
Eestis kasvas jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu möödunud aasta esimese kümne kuuga ligikaudu samas tempos EL-i keskmisega, kuid aeglasemalt kui näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. Kui vaadata kriisijärgseid aastaid kokku, siis on Eestis jaemüügikasv olnud EL-i riikide kiireimate hulgas. Sellele on aidanud kaasa tugev reaalpalgakasv, madalad laenuintressid ja madal tööpuudus. Eestis on jaekaubandusest ostetud kaupade osakaal eratarbimises Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas.
Üha rohkem raha läheb teenustele
Eesti inimesed kulutavad üha rohkem raha teenustele (40% kogu eratarbimisest), mis suunab jaekaubandusest raha mujale ja mõjutab seega seda majandusharu negatiivselt. Kiiresti kasvanud tööjõukulud sunnivad jaekaubandusettevõtteid uusi tegevusmudeleid otsima. E-kaubanduse ja iseteeninduse mahud kasvavad. Mitteresidentide poolt Eestis kõikidele kaupadele ja teenustele tehtud kulutuste osakaal majapidamiste eratarbimisest oli möödunud aastal 12%. Samuti on suurenenud Eesti residentide kulutused välismaal.
Nii nagu enamik teisigi majandusharusid, on ka jaekaubandus kiiresti muutumas
Muutuste taga on e-kaubanduse üha suurem levik, digitaliseerimine ja suurenenud konkurents. Praegu Eestis tegutsevad viis suuremat jaekaubandusettevõtet omavad üle 80% turust. Odavketi Lidl Eestisse tulek on suureks väljakutseks jaekaubanduses, samuti võib tõenäoliselt pikemas vaates oodata jaekaubandusettevõtete konsolideerumist. Suurenenud konkurents ja tõusnud tööjõukulud avaldavad survet jaekaubandusettevõtete marginaalidele. Kaubanduskeskuste laienemine ja uute ehitus suurendavad konkurentsi veelgi ning tarbijad jaotatakse rohkemate kaubandusettevõtete vahel. Pikemas vaates mõjutab jaekaubandust üha enam elanikkonna vananemine, maapiirkondade rahvaarvu vähenemine/linnastumine ning leibkonna suuruse vähenemine.
