"Eesti õiguse alusel saab kahjunõude esitada kahjukannataja. Riik ei ole kahju saanud, seega ei ole riigil võimalik kahjunõuet esitada, küll aga saavad seda teha tarbijad ise," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus BNS-ile.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles 29. mail, et Eesti võiks Venemaa energiahiiult Gazprom konkurentsireeglite rikkumise ja kõrgema gaasihinna tõttu tekitatud kahju sisse nõuda.

Loomulikult võiks valitsus esitada Gazpromile kahjunõude seoses suuremate gaasitariifidega, ütles Kallas BNS-ile. "Euroopa kohus leidis, et Gazprom on oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud, küsides liiga kõrget hinda. Selliseid kaasuseid on küll, kus liiga palju makstud raha on tagasi küsitud," rääkis Kallas.

Kallase hinnangul on Eesti valitsusel võimalik pöörduda siseriiklikku kohtusse nõudega Gazpromi vastu, sest tegevus on toimunud siin. "Põhimõtteliselt on see lahend aluseks, et nad on turgu valitsevat seisundit kuritarvitanud ja selle tõttu on tekkinud kahju. Sellest tulenevalt saaks nõuda kahjusid sisse," märkis Kallas.

Euroopa Komisjon teatas 24. mail, et kehtestab Gazpromile konkurentsireeglite rikkumise eest Kesk- ja Ida-Euroopas kohustused, kuid jätab ettevõtte trahvimata.

Komisjoni uurimine puudutas konkurentsireeglite rikkumisi Ida- ja Kesk-Euroopas, nimelt leiti, et gaasihiid on rikkunud konkurentsieeskirju, püüdes oma üldstrateegiaga eraldada gaasiturge üksteisest riigiti kaheksas liikmesriigis – Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. See strateegia võimaldas Gazpromil nõuda kõrgemat gaasihinda viies liikmesriigis, Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis ja Poolas.

Komisjoni otsuse kohaselt peab Gazprom kõrvaldama kõik klientidele kehtestatud piirangud, mis takistavad neil gaasi muudesse riikidesse edasi müümist ning võimaldama gaasitarneid nendesse Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondadesse, mis on võrkudevahelise ühenduse puudumise tõttu muudest liikmesriikidest endiselt eraldatud, nimelt Balti riikidesse ja Bulgaariasse.

Samuti peab Vene gaasihiid tagama, et gaasihinnad kajastavad konkureerivate Lääne-Euroopa gaasiturgude hinnatasemeid, eelkõige mis puudutab vedelgaasibörside hindu. Kohustused näevad veel ette ka seda, et Gazprom ei tohi ära kasutada oma dominantset turupositsiooni, ehk siis mitte rikkuma seadusi, mille rikkumise eest ettevõtet uurima hakati.

Kui Gazprom mõnda neist kohustustest ei täida, siis võib komisjon määrata trahvi, mis moodustab kuni 10 protsenti selle aastakäibest kogu maailmas, ilma et peaks tõendama EL-i konkurentsieeskirjade rikkumist.

"Kõik Euroopas tegutsevad ettevõtjad peavad sõltumata oma päritoluriigist järgima Euroopa konkurentsieeskirju. Tänane otsus kõrvaldab Gazpromi püstitatud tõkked, mis takistavad gaasitarnete vaba liikumist Kesk- ja Ida-Euroopas. Lisaks sellele annab meie otsus Gazpromile edaspidiseks täpsed tegutsemisjuhised," ütles komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et samuti andis Vestager signaali, et koosmõjus Euroopa Kohtu hiljutise Gasorba lahendiga on tegu kasuliku pretsedendiga, millele saavad tugineda nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud oma kahjunõuetes Gazpromi vastu.

Leedu on Kallase sõnul kogu pika protsessi vältel väljendanud, et soovib Gazpromi poolt tekitatud kahjude hüvitamist ning taotles kahjude reguleerimist ka komisjoni otsuses. Varasemalt on Eesti positsioon olnud, et Gazpromi tuleb konkurentsiõiguse nõuete rikkumise eest trahvida, märkis Kallas, lisades, et meile tekitatud kahjude hüvitamist pole Eesti aga selgelt nõudnud. "Peaksime ehk Leedult oma huvide eest seismist õppima," lisas ta.

Leppe suhtes on pahameelt avaldanud mõned Euroopa riigid, kus Gazprom oma turupositsiooni kuritarvitas. Eriti selle valguses, et komisjon trahvis konkurentsirikkumiste eest 2,4 miljardi euroga Google'it ning 997 miljoni euroga Qualcommi, samas jättes nüüd Gazpromi sarnaste rikkumiste eest karistuseta.