Ligikaudu pool Eesti inflatsioonist sõltub impordihindadest, teine pool sisemaisest teguritest. Nii nafta kui ka tööstustoormete hind on maailmaturul viimastel kuudel mõõdukalt langenud, aga toiduainete hinnatase pole eriti muutunud. Välistegurid, eelkõige madalam nafta hind, on hinnakasvu aeglustumist soodustanud. Euroala inflatsioon pidurdus energiahindade languse tõttu juunis 1,3%-ni, aga ka alusinflatsioon püsis madal, hoolimata majandusaktiivsuse suurenemisest. Viimased laekunud andmed ja uuringutulemused viitavad euroala kiire majanduskasvu jätkumisele, mis peaks hakkama hinnakasvu tugevamalt üle kanduma. Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärk on see, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse, kuid jääks pisut alla selle.
Eesti paistab euroala riikide hulgas jätkuvalt silma toiduainete üldise kallinemise tõttu. Juunis kallinesid toiduained Eestis ja euroala piirkonnas aastavõrdluses vastavalt 6,1% ja 1,4%. Piimatooted ja puuviljad kallinesid Eestis aastaga rohkem kui 10%, kuid köögiviljade ja kalatoodete hinnatase on viimaste kuude jooksul langenud. Sisemaised tegurid, eelkõige palgakasv ja tööhõive suurenemine, aga ka laenude finantseerimise tingimused on olnud tarbimise kasvuks soodsad. Sellest hoolimata on jaemüügi mahtude kasv olnud viimastel kuudel tagasihoidlik, kui autode müük kõrvale jätta. Tööstuskaupade inflatsioon pöördus juunis langusse ̶ osaliselt hooajaliste tegurite tõttu ̶ , kuid alusinflatsiooni veab teenuste kallinemine. Teenuste hinnakasv oli juunis kiire, ulatudes 2,8%ni. Kahe suure osakaaluga teenusegrupi, sideteenuste ja puhkusereiside odavnemine on ülejäänud hinnatõusude mõju siiski
tasakaalustanud. Ilma nendeta kallinesid teenused juunis juba rohkem kui 4%.
Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu kolme protsendi lähedusse. Ligikaudu kolmandik inflatsioonist tuleneb tänavu maksutõusudest.
