Vahteri sõnul kinnitavad jaanuari müüginumbrid, et sügisel alanud turu taastumine jätkub ning tegemist polnud statistilise anomaaliaga.
"Jaanuar on detsembrist alati vaiksem nii kinnisvaras kui jaekaubanduses, aga mullu sama ajaga võrreldes on isegi väike pluss," ütles Vahter pressiteate vahendusel ja lisas, et kergelt tõusvas joones peaks minema kogu tänavune kinnisvara-aasta.
Pankade statistika näitab, et keskmine kinnisvaralaenu summa kasvas mullu enim noorte, kuni 25-aastaste vanusegrupis. See tähendab, et järjest enam noori tahab osta pigem uue korteri kui alustada vanast magalarajoonist ülestöötamisega,
tõdes Vahter.
Tema hinnangul soodustab seda trendi ka pankade poliitika, sest uue korteri omafinantseeringu määr ehk sissemaks on vanaga võrreldes madalam.
Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 959 ostu-müügitehingut. Kokku müüdi pealinnas 750 korterit, mis on 21 protsenti vähem kui detsembris, kuid üks protsent enam kui mullu jaanuaris.
Korteri keskmine ruutmeeter maksis jaanuaris 2231 eurot, mis on samal tasemel detsembriga, kuid 11 protsenti kallim kui eelmisel aastal. Kalleim korter müüdi 675 000 euroga. Tänavu müüdud korterite koguväärtus on mullusest aga 18 protsenti kõrgem.
Jaanuaris müüdi Tallinnas kümme hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 32 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 1,3 miljoni eest.
Möödunud kuul müüdi viis elamumaa krunti, mis on detsembriga võrreldes kaheksa võrra vähem. Kalleim krunt maksis 468 000 ning soodsaim 139 000 eurot.
