Michal ütles valitsusliidu läbirääkimiste kolmandal päeval peetud pressikonverentsil ajakirjanikele, et arutelu all oli riigi rahandus.
"Seda on keeruline tajuda, paljuski seetõttu, mis toimub Euroopas. Aga riigi finantsolukord on üsna keeruline. Selle juures on kasvanud julgeolekuvajadus. Selle põhjuseks on meie agressiivne naaber. Selle najal me püüame jõuda selleni, et sõnastada ära, milline on riigieelarve paranemise trajektoor aastatel 2025, 2026 ja 2027," ütles Michal.
Kristen Michali sõnul tähendab see kärbete kindlust ja seda, millised need olema saavad.
Me oleme esialgse hoiaku võtnud, et kärped läbivad 2025.-2027. aastat. Kärbime teenistujaid ja halduskulusid, kuid me ei kärbi võimeid,
toonitas Michal.
Margus Tsahkna lisas, et kokkuhoiumeetmed tulevad. "Me vaatamegi sisse sinna, mitte ei ole lihtsalt paika pannud mingeid numbreid. Üks põhimõtteline printsiip on see, et keskvalitsusse me ühtegi töökohta juurde ei loo. Eesti riik kasvab töökohtade osas väga kiiresti," märkis Tsahkna.
