Kelmide skeemi järgi saadetakse kauba ostjale või müüjale kullerteenuse link, kuhu peab sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiili-ID või Smart-ID koodid, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Kui inimene on oma andmed sisestanud, siis mõne aja pärast kantakse ohvri kontolt summa võõrale pangakontole.
Näiteks soovis üks Jõgevamaal elav inimene osta Marketplace’i kaudu paarkümmend eurot maksvat korvtooli. Müüja saatis kullerlingi, kuhu ostja pidi sisestama andmed ja tegema makse. Makset tuli allkirjastada Mobiili-ID’ga, aga korduvalt küsiti vale summat. Ostja proovis makset tühistada ja mitte teostada, aga hiljem selgus konto väljavõttest, et pangakontolt oli võõrastele aadressidele kadunud 2500 eurot.
Politsei- ja piirivalveameti küber- ning majanduskuritegude menetlusjuhi Jaanus Juhansoni sõnul on kelmid kavalad ja püüavad inimesi lõksu meelitada erinevate skeemidega.
Uute platvormide tulekuga on kelmide tegevus laienenud, sest kelmid on seal, kus on inimesed. Sellepärast tasub alati olla veebis midagi ostes või müües eriti tähelepanelik. Enne makse tegemist soovitame inimesel veenduda ja kontrollida summa saaja tausta. Näiteks guugeldada inimest,
ütles Juhanson.
Ta tõi välja, et parim ennetus ostu-müügi platvormide pettuste vastu on teadmiste hankimine ja jagamine. „Meie kogemus näitab, et veebikelmide lõksu satuvad igas vanuses inimesed. Oluline on harida ja kontrollida nii iseenda kui ka meie lähedaste teadmisi veebis valitsevate ohtude teemal. Jagage oma lähedastega infot, mis andmeid võib kuskile sisestada ja milliseid linke avada,“ selgitas küber- ning majanduskuritegude menetlusjuht.
„Kõige tähtsam on mitte kellelegi jagada oma PIN1 ja PIN2 koode. Neid koode ei tohi jagada isegi panga ega politseiga. Kui keegi neid küsib, siis on suure tõenäosusega tegemist kelmidega,“ ütles Juhanson.
