Emmari sõnul erinevad 1990. aastatest tuntud ja tänapäevased pandimajad nagu öö ja päev. „Tänapäeval peavad eranditult kõik, kes pandimajja asju müüa toovad, enda isiku lepingu sõlmimiseks dokumendiga kinnitama. Samuti on kõikjal kaamerad, mis minimeerib kahtlase kontingendi ning teeb politsei töö lihtsaks. Iga teenindaja saab rahapesu vastase koolituse ja professionaalse väljaõppe ning meil on omad nipid ja küsimused, kuidas kahtlast kaupa ära tunda. Ütlen kohe ära, et siia pole mingit mõtet sellist kraami tuua,“ ütles Emmar.
„Kahtlast kaupa vahest tõesti ka üritatakse tuua ja üksikutel juhtudel läheb see ka läbi, aga see osakaal on marginaalne. Sõlmime iga kuu keskmiselt 10 000 lepingut ning kahtlast kaupa tuleb sellest ette kahel-kolmel juhul,“ rääkis Emmar.
„Kui ilmneb probleem, siis alati kompenseerime inimesele ostu ja vastutame täielikult oma kauba eest ise, mistõttu tegeleme ennetusega väga hoolsalt. Samuti kehtib kõigile pandimajast ostetud asjadele garantii,“ lisas Emmar.
„Aga ega pahalased kuskile kadunud pole, nad on lihtsalt kolinud tavapoest internetti. Käest kätte ostmisega on alati risk, et müüja pole usaldusväärne – näiteks Facebook Marketplace’is on libakontod ja pettused väga levinud, sest seal on võimalik sisuliselt anonüümselt tegutseda,“ ütles Luutari arendusjuht.
„Üpris tavapärane, et internetis üritatakse müüa varastatud või võltsitud kraami või ei jõua kaup peale maksmist üldse ostjani. Kuna kulla hind on praegu ajaloo kõrgeimal tasemel, siis üritatakse müüa võltsitud kuldesemeid, mida on ka meile üritatud pakkuda. Teinekord aga kauba internetis müüja lihtsalt ei tea pahaaimamatult, mis materjalist näiteks ehe on tehtud, aga poes kontrollitakse kõik spetsiaalsete testeritega üle,“ lisas Emmar.
