„Kõige rohkem kasvas pantimine Tartu, Pärnu ning Kohtla-Järve esindustes ning suure tõusu tegi ka Rakvere. Jõulueelsetel päevadel oli reaalselt järjekord ukse taga ja paar esindust ei saanud enam uut kaupa vastu võtta, sest hoiuruumid olid täis. Teine suurem laine tuleb tavaliselt veebruaris, mil inimesed toovad üleliigseks osutunud kingitused ja esemed komisjonimüüki,“ rääkis Saarvelt.
Väärtuslikud esemed ja suurenenud ostuhuvi
„Keskmine pandisumma on viimase paari aastaga tõusnud 70 eurolt 250 eurole. Detsembris toodi panti nii sajagrammiseid kuldkette, kümnetuhandene kihlasõrmus kui ka üks ehtne Rolex. Kellasid on viimasel aastal üldse palju toodud. Kuna liigub palju heal tasemel koopiaid, siis võtame vastu ainult sertifikaadi või ostudokumendiga esemeid,“ kirjeldas Saarvelt.
„Keskmine pandiperiood on alla kuu ja enamik esemeid liigub omanikele tegelikult tagasi. Pantimisel kehtivad ranged reeglid – kallimad esemed lähevad ühekordselt suletavas pakendis otse seifi ning töötajaid neid vahepeal ei puutu,“ ütles Saarvelt.
„Lisaks esemete toomisele oli tänavu detsembris ka väga suur ostude arv ning jõulude ajal ilmselgelt ei koonerdatud. Kõige rohkem läks kaubaks ehteid, mida on praegu seifidesse kogunenud üle 17 000 ühiku. Ka uuem tehnika leiab kiirelt omaniku – iPhone 16 või Playstation 5 läheb paari päevaga välja. Kallimaid esemeid ise Facebookist ostes tasub olla ettevaatlik, sest pettureid liigub palju – kannad raha üle, aga kaupa ei tulegi. Peamiselt üritataksegi petta populaarse tehnika, näiteks iPhone’idega. Neid ka võltsitakse – käest kätte ostes peaks veenduma kalli seadme autentsuses ja küsima ostudokumenti,“ soovitas Saarvelt.
Kasvav huvi nõukaaegsete ehete ja ehtekulla vastu
„Ostustatistika põhjal on selgelt tõusnud eestlaste huvi nõukaaegsete ehete vastu. Kuna enamik kaubanduskeskuste ehtepoode müüb Türgist pärit masstoodangut, siis vana aja ehted on pigem käsitöö, mida rohkem juurde ei toodeta ja see teeb need eksklusiivseks. Palju pakutakse ka laboris kasvatatud teemantidega ehteid, aga kuna tootmine muutub järjest odavamaks ja lihtsamaks, siis on neil järelturul vääriskivina sisuliselt ainult esteetiline väärtus,“ nentis Saarvelt.
Luutari kommunikatsioonijuhi sõnul ostetakse ja müüakse Eestis viimastel kuudel ka enneolematult suures koguses ehtekulda. „Kui aasta tagasi toodi kuus 1-2 kilo, siis nüüd 4-6 kilo kuldehteid. Selle põhjuseks on maailmaturu rekordilised hinnad,“ lisas Saarvelt.