„Eestis on ehtekulla vastuvõtuhinnad tõusnud koos maailmaturuga. Näiteks on poes 585 prooviga kulla sisseostuhind tõusnud aastaga 32 protsenti ning viimase kuuga 13 protsenti 35 euroni grammi eest. Nii kõrget maailmaturu kui ka madalama prooviga niiöelda ehtekulla sisseostuhinda pole kunagi varem olnud,“ ütles Emmar.
Ehtekuld on tavaliselt inimestel kodus olemas ja hoiab väärtust ning on tegelikult sama likviidne nagu 999 prooviga investeerimiskuld. Inimesed jälgivad praegu küll turuhindasid – kui keskmiselt käib 20 Luutari esindusest kuus läbi viis kilo kulda, siis viimase kuuga tõid inimesed 26 protsenti rohkem kulda müüki,
lisas Emmar.
Tema sõnul on kulla kõrge hinna taga üldine ebakindlus. „Inflatsioon ning segased ajad majanduses ja geopoliitikas panevad inimesi rohkem kindlamatesse varadesse investeerima. Sarnaselt tekkis Eestis kohe peale Ukraina sõja algust kulla nõudluse kasv. Samuti on kulla maailmaturu hind omamoodi korrelatsioonis USA keskpanga intressimääradega ning kui need langevad, siis tavaliselt on oodata kulla hinna tõusu. Seepärast ootavad analüütikud tänavu jätkuvat kulla väärtuse kasvu,“ lisas Emmar.
„Eestlased ostavad ehtekulda proovi järgi. Väga nõutud on nõuka- ning tsaariaegsed 583 prooviga esemed ning ehted. Enamus esemetest läheb tegelikult taaskasutusse ja uuesti müüki. Kellad ja ehted käivad kullasseppa käest läbi, need restaureeritakse, puhastatakse, poleeritakse ja vajadusel eemaldatakse graveeringud. Nii-öelda romukuld, mis üle jääb, läheb sulatamiseks või graanuliteks,“ kirjeldas Emmar.
