Vähi möönab oma analüüsis, et paljudel on tekkinud õigustatud küsimus, et kui ruutmeetri mediaanhinnatase näitab tihti pigem kasvu, siis miks räägitakse kinnisvaraturu madalseisust. Analüütiku sõnul tuleb aga näha nende numbrite taha.
Turu madalseisu kirjeldab tema sõnul kõige paremini kogumaht. Kui selle aasta esimeses pooles müüdi kogu Eestis 10 417 korterit, siis mullu samal ajal 13 214. Aastane langus on seega 21,2 protsenti. Sama on ka kogukäibega – kui 2023. aasta esimesel poolaastal oli see korteriturul ligi 1,239 miljardit, siis mullu samal ajal 1,378 miljardit. Negatiivne muutus aastaga on niisiis 10,1 protsenti.
Kõige paremini ja aktiivsemalt lähevad odavamad, kuid heas seisus või renoveeritud korterid, mille ruutmeetrihind näiteks Tallinnas on 3000 eurot ja üle selle. Kui selline korter on veel suurepärase disainiga ja erilises majas, näeme ka oksjoneid,
märkis Vähi.
Teine turg, mis elab tema sõnul hästi, on väga kallite korterite segment. "Eks see osa turust elabki veidi oma elu, mitte eriti sõltudes laenumarginaalidest või võbelustest majanduses. Tehinguteni jõutakse aeglasemalt, kuid pigem seetõttu, et ostjaid ongi vähem, neil on aega ning valik tehakse nii öelda kindla peale minnes," märkis ta ja lisas, et juunis toimus Eesti ajaloo kalleim korteritehing, kus avar penthouse vahetas omanikku pea 2 miljoni euro eest.
Kõige keerukamas seisus on analüütiku sõnul keskmine turg, kus tehingusse jõudmine võtab enam aega. Selle grupi moodustavad Tallinnas korterid ruutmeetrihinnaga 1900–2600 eurot, aga ka korterid, mille pakkumishind on enam kui 3000 eurot, kuid remont või hoone valmimine jäänud umbkaudu 20 aasta tagusesse aega ning ei vasta enam tänapäevastele ootustele.
